Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb vaaraode kujutamist skulptuurikunstis. Usu tähtsust selles, lühiülevaadet vaaraode kujutamisest ja vajadusest panna skulptuure hauakambrisse kaasa. Usu tähtsus Skulptuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud
Tegu oli maaühiskonnaga. Tavaline oli paarisperekond, kus ka naistel olid üsna suured õigused. Vaaraodel olid haaremid, mille liikmette hulgast tõusis enamasti esile üks, üsna suurte õigustega peanaine. Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja religiooni läbi. Valitses surnute kultus (elati surmajärgse elu nimel, ka tähendas hinge). Tähtsamad isikud lasid end balsameerida, palsameeritud kehasid nimetati muumiateks. Tähtis osa oli matusetseremoonial, hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka vaarao orjad ja naine. Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja sinna maeti vaaraod (Giza püramiidid Niiluse alamjooksul, Cheopsi püramiid on 146 m kõrge). Püramiide ümbritses nn. surnute linn. Hiljem kasutati matusekambritena vähem silmapaistvaid kaljusse raiutud koopaid (Kuningate org). Jumalad olid seotud
Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal
dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse). Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri
Vaarao oli egiptuse ainuvalitseja, ta oli ise nagu jumal. Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30. 3.--6. dünastia valitsesi Vana Riiki (u. 2800--2300 aastat eKr). Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega.
Suurem osa meie teadmistest ajaloo kohta tulevadki nendelt, sest surnuid uurides saame tehnoloogia abil väga hea ülevaate selle kohta, kuidas vanasti elati, kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egiptuse matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad
Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn.
kuulutasid vaarao jumaluseks. Uue Riigi ajast peale oli preesterkond kõikvõimas. Nende hooleks jäid kõik kultusega seotud toimingud: Matuserongkäigu vastuvõtmine Niiluse kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele elutruud kullast silma kujutised. Miks oli oluline keha säilitada? 16. sajandil kasutati jahvatatud muumiaid Euroopas arstiteaduses. Üks Prantsuse kuningas kasutas jahvatatud muumia ja rabarberi segu oma haavade ravimiseks.
fantastiliste loomade kujutisi. Väidetavad rippaiad asusid Babüloonias, mis astmikpüramiidil keset kõrbe rohelusega hiilgasid. 539.a. e.m.a. alistus Babüloonia pärslastele ja sidus mesopotaamia ja varase kreeka kultuuri. Egiptuse kunst Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid
kuulutasid vaarao jumaluseks. Uue Riigi ajast peale oli preesterkond kõikvõimas. Nende hooleks jäid kõik kultusega seotud toimingud: Matuserongkäigu vastuvõtmine Niiluse kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele elutruud kullast silma kujutised. 16. sajandil kasutati jahvatatud muumiaid Euroopas arstiteaduses. Üks Prantsuse kuningas kasutas jahvatatud muumia ja rabarberi segu oma haavade ravimiseks.
Viini piiramine kujunes Türgi ekspansiooni pöördepunktiks. Siitpeale algas türklaste väljatõrjumine Euroopast, kus juhtroll kuulus Austriale. Suures Türgi sõjas (168399) vallutati türklastelt tagasi Ungari, mis koos Transilvaaniaga läks nüüd Austria võimu alla. Euroopa riikide omavahelistes sõdades kehtinud reeglitest türklastega sõdides kinni ei peetud, mistõttu saatis sõjategevust eriline julmus ja vägivald. Hukatud türklastelt nüliti nahk ja nad kuivatati muumiateks. 1699 sõlmitud Karlowitzi rahuga nihutati Türgi valduste piir Balkanil taas Doonaule, kus see oli olnud ka varauusaja alguses. Poola sai tagasi Podoolia ning Veneetsia Dalmaatsia rannikuala. Habsburgide valdustega liideti veel Horvaatia ja Slavoonia (tänapäeva Horvaatia). Ungari iseseisvust taotlevate kurutsite vabadusvõitluses Austria labatsitega 170311 (sündmused, millest räägib ka 1960. aastatel valminud Ungari teleseriaal ,,Kapten Tenkes") ei
annaabi.ee 
