Riietumisabi kehatbile kes on sale,pikk,poisilikult sirge ja veidi nurgelise figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid:
rinnaümbermõõt. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla- ja puusaiirkonda. * Püksid ja seelikud - Võiksid olla võimalikult lihtsa lõikega, märkamatu mustriga ja detailivabad. Vältida tuleks rüüse, volange, suuri kirevaid mustreid ja detaile puusapiirkonnas. Seelikud ja püksid võiksid olla täispikkusega. Parim kõige lühem pikkus pirnifiguuri juures on allapoole põlvi. * Pluusid, jakid - Sobivad värvilised, mustrilised, detailirohked ja rüüsude, volangidega pluusid, jakid. Jakkidele sobivad õlakud. Sobib paatkaelus, rüüsid, volangid, puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont. Sest horisontaalne joon puusa kõige laiemas kohas teeb veel laimemaks. Sammas, ristkülik, poisilik * Tunnused - Õlad, vöökoht ja puusad peaaegu samad, puudub selge ja peen vöökoht. Rind ja istmik lame.
Rõivaste ajalugu ja tänapäev Renessanssaja ja tänapäeva võrdlus Loreida Purga & Ainiita Karu Kapuutsiga mantel Mi partii Püstkrae Rõhutatud vööjoon Puhvvarrukad Baretid Mustrilised rõivad Avar dekoltee Valejuuksed
Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelteta õhtukleidid Platvormkingad Kõrge värvliosaga püksid Püsilokid Kunstripsmed Kunstsünnimärk 1950-1960 Naiselikkus Tikk-kontsad Kindad, kotikesed Väärikas, enesekindel hoiak Pikem, liibuvam seelik Kõrvarõngad Grace Kelly 1960-1970 Kõhnem figuur Riietus - mini Alt laienevad püksid
20. S A JA N D I M O O D 1900-1909 Ülinaiselik Lopsakas siluett Karusnahk Rõhutatud pahkluud Liivakellakujuline figuur Callot Sovers Lucy Sutherland 1910-1919 Riietuda nunnaks või madonnaks Eredad värvid Karusnahk Eksootilised pidzaamad PoiretiTt Puusalt laiad alt kitsad püksid 1920-1929 Vabalt langev särkkleit Paljastati jalad Läbipaistev kangas Vikoossiid Pottkübar Vaese tüdruku stiil Poisipea Suured kübarad 1930-1939 Mustrilised kangad Puusade rõhutamine Mugavus Liibuvad riided Roosa, must mustrid Nahkjakid Pikad juuksed 1940-1949 Betoonist valatud mulje Sportlik suund Ekstravagantsed riided Sõjaväemundrid Nailon Kummist korsett Säärte värvimine Ehete nappus 1950-1959 Naiselikkus ja rafineeritus Peened daamid Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad
säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg. Tõeline staatuse sümbol õhturõivaste juurde oli hõberebane. 1930. AASTATE MOOD ● Kuni II maailmasõjani (1938) püsis mood naiselikum. ● Tegumoed olid enamasti klassikalised, kuid mitmekesisemad kui 1920-te sirge kleit. ● Tänu trükitehnika arengule muutusid populaarseks mustrilised ning detailirohked kangad. MEIKIMINE 1930. aastatel peeti meikimist kohustuslikuks. Maitsekaks ja elegantseks loeti värvikombinatsiooni: mustad küüned, rohelised silmalaud ja oranž põsepuna. Rõhk oli jumestuses kulmudel- kanti pikki ja kitsaid kulme, kusjuures kulmuvahe kitkuti laiemaks. SOENGUD
surfamine ja lumelauasõit. Olümpiamedalid Esmakordselt olümpia ajaloos on olümpial iga võidetav medal ainulaadne. Medalid on erinevad medali esiküljel asuva mustri tõttu. Medalid kaaluvad 500576 grammi. Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel on talviselt praktilised ning moekalt mustrilised ja eestlaslikud. Loodud koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Montoniga. Neid riideid saavad osta kõik Montoni kauplustest. Vancouveri olümpiaraamat Peatoimetaja on spordiraamatute koostaja Gunnar Press ning kaasautoriteks Postimehe, SLÕhtulehe ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanikud Jaan Martinson, Peep Pahv jt. 300leheküljeline traditsiooniline teos ilmub 31. märtsil.
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud.
9) Pika varukaline pika seelikuosaga kleit, rõhutab kurve. 10) Puhvis varukatega jakid rühutavad õlgu. 10 tegumoe nimetust, mis ei sobi: 1) Maksi pikkuses seelikud, sest nad kaotavad ära figuuri. 2) Lohvakad pluusid, sest nad kaotavad ära peenikese piha. 3) Laiad püksid, varjavad laiaad puusad. 4) Rüüside ja volangidega pluusid ja seelikud, kaotavad figuuri kurvid. 5) Kottis kleidid, varjavad peenikese piha ja lauad puusad. 6) Mustrilised kangad, vähendavad figuuri illusiooni. 7) Vormitu lõikkelised ja ampiirlõikelised pluusid, need ebatasakaalustavad keha. 8) Sirgelõikelsed jakid kaotavad talje. 9) Kottis püksid, kaotavad puusad 10) Sirgelõikkelised kleidid kaotavad figuuri kuju täielikult.
Ning kui asi juba puudutab noori inimesi, siis loomulikult oli suurimaks mõjutajaks popmuusika. Kallite butiikide kõrvale tekkisid rõõmsad värviküllased poekesed, kus mängiti mõnusat muusikat. The Beatles, Rolling Stone, Jimi Hendrix... 1965 oli aasta siis kui miniseelik tõusis moes äärmiselt jõuliselt esile. Ning järgnevatel aastatel muutusid seelikud aina lühemaks ja lühemaks. Fookuses olid jalad, mustrilised sukad, kõrge säärega saapad. Sinna juurde veel geomeetrilised juukselõikused. 60ndate mood oli suuresti ka kontrastide ajastuks. Musta ja valge kombinatsioon nii riietuse, meigi kui isegi küünelaki osas oli vägagi teemakohane. Kui rääkida meestest, siis meeste mood pöörles hoopis vastupidisel karusellil. Õhulised lillelised pluusid a la Jimi Hendrix, kulunud velvetist püksid, satiin ja nahkdetailid, lillelised lipsud. Peale seda kui 1962 ilmutasid biitlid oma
põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele. seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villasied pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja -võrud, amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad. viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja paljude keerukate läbipõimumistega ilustused
·Väga vastupidav täiskasvanud veise või lehma nahk KAETUD NAHK ·Naturaalse naha pealispinnale on kantud õhuke kunstmaterjalist (PU või PVC) kiht, nt lakknahk LAKKNAHK ·Toodetakse varsa vasika kitse ja lambanahast ·Kaetud kõrgläikelise õli või sünteeslakiga ·Kõrgläikega, ei ima vett, ei lase õhku läbi Värvilised, mustad, valged, mustrilised VANUTATUD LAKKNAHK ·Pehme ja siidine lakknahk , mille pealispind on voltidega ja kortsuline ·Lakknaha pealispinda katab õhuke, veekindlast kunstmaterjalist lakikiht JALANÕUDE LIIGITUS ·Materjali järgi ·Kandja järgi ·Kandmise koha järgi ·Aastaaja järgi ·Tegumoe järgi ·Ravijalanõud ·Töö ja turvajalanõud JALANÕUDE LIIGITUS TEGUMOE JÄRGI
käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. Nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1.5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villaseid pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja võrud, ohutised ja amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad. Viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja eelkõige keerukad, paljude läbipõimumistega ilustused
sajandil mosee. Tõsiusklikud moslemid arvavad, et kohtumõistmise päeval tõmmatakse Kaljukirikust Õlimäele hobusejõhv, kõik surnud peavad seda mööda käima ja patused kukuvad alla. Moslemite pärimuse järgi tõusis Muhamed kaljult taevasse oma ,,öisel rännakul". Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini. Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad
Klaas on suurepäraseks vahendiks seal, kus on vaja teatud privaatsust olgu siis selleks saunalava, kuhu võõras silm nägema ei ulatuks. Või hoopis kontoriruum, mis klaasist vaheseintega liigendatud ning seeläbi töötajatele privaatset keskendumisruumi pakub. Vajadusi, nagu ka võimalusi, jagub. [3] Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. Privaatsuse loomiseks sobivad mustrilised klaasid, matistatud klaasid, siiditrükitud klaasid ja dekoratiivsed laminaatklaasid. [3] 1.1.3 Heli-isolatsioon Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS- EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW' ja RW
lihtsilma. Rindmiku esiosa liikuv. Kuus jalga; pikad, sihvakad, võrdse pikkusega; käpad 5-lülilised; tavaliselt 2 küünist. Rindmiku kesk- ja tagaosas kummalgi üks paar tiibu; läbipaistvad, ühesuurused; võrkjad, sageli mustrilised. Tagakeha koosneb 10 selgesti eristuvast lülist. Osade isastel tagakeha keskmiste lülide seljapoolsel küljel erilised emaste haaramiseks mõeldud jätked. Suguelundid üheksandal tagakehalülil. Isasputukatel tagakeha üheksandal lülil paar suuri kahelülilisi gonopoode. Selts: Mardikalised (Coleoptera) Pikkus 0,3-160mm. Tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad; kasutatakse lendamiseks
alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr. Nende meistriteoseks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1,5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajal lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati mitmeid erineva otstarbega esemeid riietest hobuserakmete ja laevadeni. Viikingite maitsele vastavad jõulised, silmatorkavad ja keerukad, paljude läbipõimimistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva aja jooksul loodusest. Tihtipeale muudeti aluseks võetud looma motiiv stiliseerimisel peaaegu täielikult abstraktseks. Alles kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed
Viimast iseloomustas Jaapani ruumile iseloomulike detailide kasutamine sisekujunduses. Historitsistlik interjöör paistis silma üldise hubasuse ja mugavusega, mida toetasid nii mööbli vaba paigutus ruumis kui ka täiesti uus interjööri kaunistav nähtus – rohelus. Rohkesti kasutati tekstiili – drapeeringuid uste ja akende ees täiendasid mitmesugused linikud, padjad ning (enamasti türgi päritolu) põrandavaibad. Ruumide üldist värvigammat täiendasid mustrilised tapeedid. 19. sajandi tapeedimustrite kohta võib öelda, et see oli kogu mustrimaailma stiiliajaloo kordamine. Jäljendati mustreid keskajast kuni rokokooni. Seetõttu sai võimalikuks, et ühes majas eksisteerisid samaaegselt mitmes erinevas stiilis tapeedid. Siiski olid mõned stiilid omased ainult teatud ruumidele. Näiteks kasutati rokokoomustreid salongides ja magamistubades ning renessanss- ja barokkmustreid söögisaalides
Niisiis paremat ja vasakut kätt losside blokki, mida kroonisid ühelt poolt Louvre ja teiselt poolt Tour-nelle'i loss, oli elumajade päratu suur ühtesulanud mass, insula1 nagu seda 7 1 roomlased nimetasid, ja mida põhja Poolt piiras pikk kloostrite vöönd. Nende tuhandete hoonete keskelt, mille tellisest ja kiltkivist katused üksteise kõrval veidrate ahelalülidena tundusid, kerkisid paremal kaldal neljakümne nelja kiriku tätoveeritud, kurrulised, mustrilised kellatornid; risti-rästi läbi kogu linnajao 'ookles musttuhat tänavat; ühelt poolt oli talle piiriks Saar (lad. k.). 125 kõrge kindlusemüür neljakandiliste tornidega (Ülikoolilinna müüritornid olid ümmargused), teiselt poolt Seine'i jõgi, mida katkestasid sillad ja mis oli täis lotje. Selline oli Uuslinn viieteistkümnendal sajandil. Teisel pool müüre surusid end väravate lähedusse agulid. Neid oli aga siin vähem ja laialipillatumalt kui ülikoolilinna läheduses