Rõivaste ajalugu ja tänapäev (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

pdf

GOOTIKA 12 - 16. sajand

GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140­1200) kõrggootikat (u 1200­1350) hilisgootikat (u 1350­1525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi

Ajalugu

22

doc

19. saj naisterõivastus

4 teine aga asus järgima isa eeskuju moeloojana. Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ­ ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste

Ajalugu

44

docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

versioone. Lääne-Euroopas oli aga teisit, nemad müüsid kaudsete riikide parematele moemajadele ja –salongidele litsentse oma mudeli tootmiseks. Lääne-Euroopa saavutas edu samuti edu ja lahendas Nõukogude Liidu probleemi, kuidas paljundada kõrgmoodi suurtootmise olulselt keerukamat planeerimise ja turustamise mehhanismi kaasamatta. Koos mõlemad Euroopa pooled tagasid kõrgmoe leviku.  Leedu Nõukogude Leedus loodi uusi lõnga-ja kanga- ning rõivaste õmblustehaseid.Nendes ei olnud esialgu disainereid- seda tööd tegid inseneri väljaõppega isikud. Leedu suurendas ilmsegelt madala esteetilise väärtusega kangaste ja rõivaste kvaliteeti. Lõpuks asutati 1954.aasta Leedu NSV Kergetööstuse Ministeeriumile alluv Vilniuse Rõivamudeli Maja. Nii sai ka Tallinna moemaja odavamalt riidematerjali. Eriti tähtis oli sünteetiline materjal. 1966. Pärnu rekonstrueeritud universaalkaupluse müüjad tekstiiliosakonnas.  3.1. Moe mõjutajad

Kiuteadus

53

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.

Rõiva ajalugu

53

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.

Kirjandus

52

docx

Arhitektuuriteooria referaat

Laeva katsesovhoosi keskus DOKUMENTEERIMINE. Tallinn. Kivi, R.-L. (2005). Tartu planeerimisest ja arhitektuurist - artikleid ja mälestusi. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kozer, R. (19. november 2013. a.). MAJA eesti arhitektuuri ajakiri . Allikas: Tartu Loodusmaja reinkarnatsioon: http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=528&p=2 Mait Väljas, C.-D. L. (2015). ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri. Tallinn. OÜ Taagepera Loss. (kuupäev puudub). Taageperaloss. Allikas: Ajalugu: http://taagepera.eu/hotell/ajalugu/ SA Tartu Sport. (kuupäev puudub). tartusport. Allikas: A.Le Coq Sport spordimaja: http://tartusport.ee/ Tartu.ee. (1. Veebruar 2008. a.). Allikas: Ulikooli 2: http://www.tartu.ee/data/ULIKOOLI_2.html VENE KULTUURIKESKUS. (2008). Allikas: Ajaloost: http://www.venekeskus.ee/est/firma/ajalugu

Arhitektuuri ajalugu

130

ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus)  Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi :

Eesti keele ajalugu

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

keedu- ja jooginõud. Nüüdisajal on suurem osa hantide tarbevarast ostetud. Poest ostetakse kausse, taldrikuid, lusikaid, kulpe, tasse, klaase, potte, panne, teekanne, aga ka raadioid, televiisoreid, külmkappe, õmblusmasinaid jm. Ostetud tarbevaraga koos on kasutusel ka traditsioonilised esemed. Puust valmistatakse liudasid, lusikaid, kulpe, lumeklopitsaid, söögilaudu, hälle; kasetohust - hälle, vakkasid, toidunõusid, tubakatoose; põhjapõdranahast - naiste käsitöökotte ning kotte rõivaste hoidmiseks; riidest - kotte jalanõude hoidmiseks, nõelapatju. Kasetohust, põhjapõdranahast ja riidest esemed on sageli kaunistatud mustriga. Puuesemetel esineb kaunistusi harva. Kasetohust esemetele on muster tavaliselt noaga kraabitud, puust esemed kaunistatakse lõikekirjaga. Põhjapõdranahast esemetel on mosaiik-, riidest asjadel aplikatsioonornament. Ornamente on põhiliselt kahesuguseid: lint- ja medaljonornamendid. Need on valdavalt geomeetrilised, tavaliselt

Kultuurid ja tavad

Meedia

Kommentaarid (0)