Euroopa naarits Anneli Rego 10A Välimus Naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja. Valged on nii mokad kui ka alalõug. Väiksem kui ameerika naarits. Omab ujulestaid. http://www.zoopicture.ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel.
Nurmkana Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalinnu kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade ka...
Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja
Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge
Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid
sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad. Kui kõik on magama jäänud üritavad lapsed uuesti põgeneda, aga vanaeit satub neile peale ja hirmutab neid huntide või oma poegadega. Lapsed peavad metsamajja jääma. Hommikul käseb kuri vanamoor Kustil sigu toita, allikalt vett tassida, peenraid kitkuda ja hagu raiuda. Iti aga peab väikest Nukitsameest hoidma ja toitma. Laps on hällis ilma riieteta, mustjaspruuni karva ja nukitsatega. Päev möödub rasket tööd tehes ja õhtul on nad liiga väsinud, et põgeneda. Möödus mitu päeva. Noortel kollidel on eit keelanud lapsi puutuda. Kusti teeb hommikust õhtuni tööd ja Iti harjus juba oma hoolealusega. Järjekordne põgenemiskatse ebaõnnestub huntide tõttu. Järgmisel päeval ,,räägib,, Kusti peenral linnukesega, kes neid kojuminekule utsitab. Seesama linnuke, kelle poja Kusti päästis
ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE
ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE
suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad sugukpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskesti ligipsetavasse kohta veekogu lhedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat snnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures vlja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipdmist ja murdmist harjutada. Koht kossteemis Kindlasti on tuttav selline mte, et hunt on metsa sanitar, kes ktib haigeid vi vigaseid loomi ning piirab nriliste ja sraliste arvukust, tasakaalustab haigete loomade ning sraliste ja nriliste arvukust. Jahiloom. Ohustatus ja kaitse
tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm. Emased munevad munad söögiks sobivate taimede ümber. Röövikud kooruvad alles augustis ja nad talvituvad. Röövik on karvane, mustjaspruuni värvi. Ta on polüfaag – nii loom- kui taimtoiduline. Päevakoerad on levinud kõikjal Eestis. Kas teatsid et... Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm Troopilisest Ameerikast pikkune. pärineva öölase Thysania agrippina suurim registreeritud tiibade siruulatus oli 36 cm. Selle
8-10cm. Mütoloogia Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome- ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid. Biruang ehk päikesekaru Biruang ehk päikesekaru on kõige väiksem karuliik. Nad kasvavad 1-1,4 m pikkuseks, kaaluvad 27-65 kg ning kannavad mustjaspruuni madalat karvkatet. Nende üheks iseloomulikuks tunnuseks on pinna peal asetsev valge V-kujuline joonis. Nad elavad valgusküllastes Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades Kirde-Indiast ja Lõuna- Hiinast üle kogu piirkonna kuni Indo-Hiina, Sumatra ja Kalimantanini välja. Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu peiduurkais
Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Eelistsab varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Hunt kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Ilves - Lynx Meie metsade ainukene kaslane. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise
kammkeraamikaks. MESOLIITIKUM Rannikuasustuse majanduslikuks aluseks oli hülgeküttimine, mille kõrval jätkusid ka traditsioonilised- jahi, kalapüük ja korilus. Arvukaimaks leiuliigiks asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi. Rannikul ja saartel on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra looduslikku tulekivi. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende sortiment on olnud väga mitmekesine. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest
värvus hõbevalgest terashallini Siirdemetallide ühendid Siirdemetallioksiide kasutatakse värvipigmentidena: Cr2O3, Cu2O, HgO, CuO, MnO2, ZnO, TiO2. Need on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, nõrgalt aluseliste omadustega, reageerivad hapetega, osa neist amfoteersed oksiidid (keemiliselt eriti väheaktiivsed ja üsna vastupidavad nii hapete kui ka leeliste toimele) Fe2O3 – raud(III)oksiid, tumekollasest mustjaspruuni värvusega (oleneb saamisviisist), kasutatakse odava värvipigmendina Fe3O4 ja FeO musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril Fe3O4 – rauatagi, raud(II) ja raud(II) segaoksiid, magnetiliste omadustega, kasutatakse püsimagnetites Fe(HCO)3 – vees (katlakivi pruuni värvusega) FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks
Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Vahel ehitab pesa ka üksikule rabasaarele või asustada mõnda vana sõjaaegset punkri. Innaaeg hakkab talve lõpus, jaanuaris-veebruaris ja kestab kuni aprillini. Põhjapoolsetes populatsioonides hakkab innaaeg hiljem kui lõunapoolsetes. Jooksuaeg viib sageli konfliktideni karjas, kuna sigimisõigus on ainult domineerival paaril. Ülejäänud karja liikmed peavad aitama kutsikaid kasvatada ja kaitsta. Tiinus kestab 62-75 päeva. 2-9, harva kuni 12 või isegi 15 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses või hiljem, olenevalt innaajast. Nad on kilega kaetud kõrvaavadega ja pimedad, kaaludes 300 kuni 500g, väiksemates pesakondades võivad kaaluda kuni 700g. Nägijaks saavad 9-12 päeva pärast. Teise ja neljada elunädala vahel lõikuvad esimesed piimahambad. Siiski ei suuda osa kutsikaid oma esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest koolitsetakse. Imetamine kestab umbes poolteist kuud
Pojad iseseisvuvad sügisel ning suguküpsuse saavutavad nad aastavanuselt. Täiskasvanud rebase kehapikkus on 50-90 cm, kaal 4-10 kg Üksikjälg: 5-7 cm pikk; 3-4 (5) cm lai, jäljerida sirge www.jahindusinfo.ee Kährikkoer on väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom, kelle päriskodu on Ida- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Eestisse toodi kährikkoer 1950. aastal jahifauna täiendamiseks: 86 isendit lasti lahti kolmes erinevas kohas (Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnad) millele järgnes kährikute kiire levik üle terve Eesti (üksikuid isendeid tabati meie aladelt juba varem Venemaa Euroopa osas oli kährik 1930te lõpus juba tavaline).
valge- ja must pipar). Müüakse suure osa oma maitsest. Asendamatu kuivatatud teradena, purustatuna ja komponent wokiroogades, sobib konserveerituna veiniäädikalahuses. linnu-, lamba- ja sealihaga, samuti. Kasutatakse kastmete, sea-, veise- ja lambaliha, hakkliha, maksa ja ka teiste lihade maitsestamiseks. Must pipar saadakse poolküpsest pipramarjast. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi. Must pipar on pipardest vürtsikaim, tugeva aroomi ja täidlase maitsega. Saadaval kuivatatud teradena, tükeldatuna, purustatuna ja Kurkum (kollajuur) on maitselt terav jahvatatuna. Sobib hakkliha, veise- ja ja veidi mõrkjas-hapukas. Erkkollase sealiha ning ka teiste lihadega; on juurega taim on ingveri sugulane ning seedimist soodustava toimega. leiab laialdast kasutust India köögis ja ka mujal Kagu-Aasias
Roht- või puittaimed, kerajate eeterlikke õlisid sisaldavate rakkudega, sageli alkaloididega. Õied sageli märkamatud. Viljalehti 1-6. Sugukond Piperaceae pipralased Liik Piper nigrum must pipar Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsema ja mahedama maitsega Must pipar on poolküps pipramari. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi. Valge pipar on peaaegu küps pipramari, piparde seast kõige teravam. Parima kvaliteediga jahvatatud valge pipar on saadud pipratuumast, kus on kõige rohkem eeterlikke õlisid. Rosé pipar on troopilise puu Shinus molle (Anacardiaceae, Sapindales, Rosiidid) punased marjad Sugukond Aristolochiaceae tobiväädilised
Sinine värv haises alguses vängelt. Peen ja täpne töö, saadav värv on helesinine. Värv oksüdeerub õhu käes siniseks. Ussikeel annab lillat,mis määrib kõik muu ka ära. Paakspuu annab intensiivset punakaspruuni, seda annab korp. Eluskoor on ravim (lahtisti) Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal niineosa hävines ja alles jääb ainultkorp. Surnud puu pealt korp ei värvi. Kuldsekollase annab kollane karikakakar. Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili. Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud, vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist. Soti seelikud olla nendega vävitud. Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis. Värvained osalevad mingil määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge
Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või 2.TOIDUVÕRGUSTIK VALGEJÄNES PUUOKSAD PÕDER ROHTTAIMED
Pojad iseseisvuvad sügisel ning suguküpsuse saavutavad nad aastavanuselt. Probleemid: üks suuremaid marutõve edasikandjaid. Lubatud jahiviisid ja aeg: Lubatud peibutus-, varitsemis- ja hiilimisjahina aastaringselt, uru- ja ajujahina ja jahikoertega 1.okt-28.veeb. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) Selts: kiskjalised Sugukond: koerlased. Välimus: 50-90 cm, kaal 4-10 kg. On väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Levik: Päriskodu on Ida- ja Kaug- Aasias. Arvukus Eestis: Toitumine: Kõigesööja, selgroogsetest toitub närilistest, kahepaiksetest, kaladest, selgrootutest putukatest ja nende vastsetest, limustest. Palju sööb taimset toitu erinevaid vilju, marju, juuri, mugulaid. Taimse toidu osatähtsus on suurem sügisel. Suur tähtsus on raibetel ja jäätmetel (puhkealadel, prügilates)
Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse. Viimase tõttu ületab tiikpuu kõik Euroopa puuliigid. Vastupidav mädanikele, putukatele, tule ja hapete vastu. Väga heade ilmastikutingimuste tõttu leiab laialdast asutust välistingimustes, laevanduses, sildade ehituses, sellest valmistatakse raudteevaguneid, aiamööblit, välisuksi, aknaid, põrandaid jmt. Eebenipuu (Diospyros sp.) ehk mustpuu on lülipuiduline hajulisooneline lehtpuu kitsa kollakasvalge maltspuidu ja musta või mustjaspruuni lülipuiduga. Puit on homogeense ehitusega, mistõttu aastarõngaid pole näha. Puit on äärmiselt raske, tihe (940-1320 kg/m3) ning väga kulumiskindel. Kasutatakse muusikariistade, iluasjade, ehete, vineeri valmistamisel. 5. Puidu füüsilalised omadused Puidu keemiline koostis on kõikidel puuliikidel sarnane, kuid füüsikalised omadused sõltuvad mitmesugustest puidu omadustest, mis omakorda olenevad puu liigist ja keskkonnast, kus puu kasvab
hallikam, mandril punakam. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul. 6. Metssiga (Sus scrofa) Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Metssiga on tüüaka kehaehitusega mustjaspruuni harjaskarvastusega sõraline sigalaste sugukonnast. Levila, kus metssiga elab, hõlmab Põhja-Aafrika ja Euraasia; asustab peamiselt leht- ja segametsi, lõunapoolsetes piirkondades roostikke. Viimastel aastakümnetel on leviala suurenenud põhja suunas, kohati 60. laiuskraadideni. Kuldi tüvepikkus on kuni 2 m, õlakõrgus 120 cm, mass kuni 45 125 kg; emised on väiksemad. Kuldi vahedad pikad kihvad suunduvad ülespoole.
annaabi.ee 
