Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Mustad metallid - sarnased materjalid

malm, metall, sinik, sulam, tempermalm, malmist, valgemalm, sulamid, seej, siniku, hallmalmi, eriomadustega, fosfor, rval, grafiidi, kogemata, senikaua, noolutamist, saag, kuuluda, hemalt, konstruktsiooniterased, bessemer, mnaasium, body, metalle, ferrosulamid, leiduva, elastsust, parimat, hukese, hispaania, rooma, taanis, kuumutamise, esindatud, grafiit
thumbnail
14
docx

Mustad metallid

süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:  malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina  malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on:  hallmalm – liblelise grafiidiga  keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga  vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga  tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we)

Üldine keemia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mustad metallid

kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle.Teraseid võib jagada mitmesse gruppi.Tootmisviisi järgi:martäänteras,bessemer ehk toomasteras ning kasutusala järgi liigitades:konstruktsiooniterased,tööriistaterased ja eriomadustega terased

Uurimistöö
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mustad ja värvilised metallid

Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..............................................................................

138 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallid

· Torud võivad olla õmbluseta(peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad), mustad või tsingitud · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on : · Traat ; terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist : · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahjutarbed · Keskküteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist) Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõudude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus ­ haprus.

Ehitusmaterjalid
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on

Keemia
100 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Metallid

Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum.com/?video=50&lan=EE Metallide korrosioon Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, Aeglustada saab kivimi, koe või materjali, enamasti metalli osaline hävin mitmel viisil: keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Metallid

2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid • Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. • Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad.

Kuld ja alkeemia
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

METALLID

O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit. raua-või väävlibakterid KORROSIOONITÕRJE PÕHIMEETODID •Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine •Metalli katmine korrosioonikindla (vähemaktiivsema) metalli kihiga •Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator) SULAMID •Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli •kokkusulatamisel saadud materjal. •Sulameid saadakse enamasti koostismetallide kokkusulatamisel,kõrge •sulamistemperatuuriga metallide korral metallide kokkupaagutamisel. (paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril). •Sulamid jagunevad ühtlasteks ja ebaühtlasteks. •Sulamiste omadused varieeruvad laiades piirides, olenevalt sulami koostisest ja struktuurist.

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallid 2

KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid.

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

Student Response A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response A. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus B. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) D. Teras on keemiline element Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A)

Tehnomaterjalid
179 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Laboritöö nr 5. Terased ja malmid

aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, Student Response Feedback millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response Feedback A. Teras on keemiline element B. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) D

Tehnomaterjalid
253 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Metallide erinevad liigitused

.................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid.......................................................................................................................................7 2.1.3. Valgemalm..........................................................................................................................8 2.1.1. Hall malm...........................................................................................................................8 2.1.2. Tempermalm.......................................................................................................................8 2.2 Teras.....................................................................

Tehnomaterjalid
3 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

............. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ........................................................................

334 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Terased ja malmid

Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm ­ selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.

116 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutu ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A j B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response A. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus B. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) D

Materjaliõpetus
91 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ­ ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

kraadi juures on aus muutuse järel tekib D. 787 kraadi juures te E. Struktuuri iseloomu olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi Student Response aeglasel jahtumisel

Tehnomaterjalid
146 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

 Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad  Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel  Madal elektrijuhtivus  Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

...................................................................................21 4.1.2 Malmid.......................................................................................................................22 4.1.3 Värvilised ja kerged metallid..................................................................................... 23 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid............................................................................ 23 4.1.5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill..................................................................................................................... 27 5.1.2 Kivivill..............

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

Monokristall ­ korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall ­ elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ­ ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C ­ teemant, grafiit, fullereenid · S ­ monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism ­ erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs ­ · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, · Kontrollitakse materjalide keevisliiteid, · Uuritakse materjalides varjatud pragusid, · Määratakse metallide sulamite elementkoostist. Pulbrid ja puisteained ­ üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid ­ 100-500m,

Keemia ja materjaliõpetus
214 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raud, malm, teras

ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb. Need kolm asja on valmistatud erineval viisil. Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumutatud raud muutub pehmeks ja järeleandlikuks - teda saab taguda ja anda talle haamrilöökidega soovitud kuju. Ka nuga taoti, kuid seejärel veel karastati: aeti punaseks ja pisteti külma vette. Sellest muutus teras veel kõvemaks. Malmi ei saa taguda. Suurest kuumutamisest muutub malm vedelaks ja sulab. Raud ja teras käituvad teisiti: enne, kui nad hakkavad sulama, muutuvad nad pehmeks. Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda. KATSE Te võite kindlaks teha, kui palju süsinikku on terases, millest on valmistatud teie nuga. Teritades nuga käiaga, jälgige, millised sädemed lendavad tera alt. Kui sädemed harunevad nagu puud, siis on terases palju süsinikku. Mida enam harunevad sädemed, seda rohkem on süsinikku.

Keemia
55 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Autoehituse Materjalid

....................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ..................................

Masinatehnika
34 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

19. Mineraal ja kivim- definitsioonid.  Mineraal- looduslik anorgaaniline aine.  Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon.

Keemia ja materjaliõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

20. Mineraal ja kivim- definitsioonid Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mmetallide saamine, korrosioon ja sulamid

reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi

Metallid
10 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele)

Tehnomaterjalid
174 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Metallisulamid

........................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid........................................................................................................................lk 5 Väärismetallide sulamid..................................................................................................................lk 5 Metallide jootmine..........................................................................................................................lk 6 Metallide keevitamine...................................................................................................................lk 7,8 Kasutatud kirjandus........................................................................

Tööõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata

Üldehitus
75 allalaadimist
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun