Kes kontrollib ilma kontrollib ka maailma. See oli juba kolmas USA teadlaste poolt esile kutsutud torm peale Kolmanda Maailmasõja algust. See torm ründas kohutavate tsunaamide ja keeristormidena Venemaa idarannikul asuvaid linnu. Ühendriigid kavatsesid seda strateegiaat jätkata kuni Venemaa täielikult alistub. Samamoodi ähvardasid nad ka Hiinat ilma jätta nende mussoonvihmadest ka seda kavatsesid nad teha oma uue leiutise abil, mis oli algselt mõeldudpäästmaks tuhandeid inimelusi, suunates eemale ka kõige tugevamad keeristormid. Ilma vihmata, põuas ja toidupuuduses alistuks Hiina ilmselt kiiresti. Kõik see algas pärast seda, kui see hull vabariiklane Ammerika Ühendriikides võimule sai ja Vene ning Hiina riigipäid solvama kukkus. Venemaa, kes muidugi selliseid provokatsioone ei talunud, saatis pärast aastat solvangute talumist oma kõige osavamad
vähese veega Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. · Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest · Toitub ka mäestikes lume sulamisest · Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi · Talvel on madalvesi Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) Suvel ja sügisel on kõrge veeseis Talvel on madal veeseis Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja IdaSiberi piiril. · Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. · Ta toitub peamiselt lume sulamisest · Suurvesi kestab 23 kuud. · Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. Voolav Voolav vesi vesi kujundab kujundab pinnamoodi PÕHJAVESI Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett
lick to edit Master text styles Second level kõrge veeseis, mis võib Third level põhjustada üleujutusi Fourth level Fifth level Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise
Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja lume- mägedes liustike sulamisest. Jõgede veetase on suur Eestis kevadel, kui lumi ja jää sulab. Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein
Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja lume- mägedes liustike sulamisest. Jõgede veetase on suur Eestis kevadel, kui lumi ja jää sulab. Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9. Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein
3) Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 23 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul
Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest.
Rannavallid- on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. JÄRVED JÄRVEDE LIIGITUS Asendi järgi *Läbivooluga - Laadoga järv, Baikal järv *Sissevooluga - Kaspia meri, Araali meri *Väljavooluga - Boden, Balka> <4> Umbjärved - Suur Soolajärv, Lop Nur Vee soolsuse järgi a)Mageveejärved - soolsus alla 0.2 pr. b)Soolaka veega järved - soolsus 0.3..20 pr. c) Soolajärved - soolsus ul 20 pr. Vee pärtiolu järgi a) Maise päritoluga
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Suurel osal Indiast valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima; talvel puhub kuiv kirdemussoon ja ilm on päikesepaisteline, suvel aga niiske edelamussoon ning sajab 80% aastasest sademehulgast. Riigi idaosas Cherrapunjis on registreeritud aastane sademete rekord 22 987 mm. Sügiseti tekib Bengali lahes troopilisi tsükloneid, mis põhjustavad üleujutusi. Kõrgustikes on rohkesti liustikke. Vetevõrk on tihe ja Himaalajast algavad jõed toituvad mussoonvihmadest ja sulaveest. Jõgede vett kasutatakse niisutamiseks, järved on väiksed ja neid on vähe. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinud. Metsa on 19% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult metallimaake, boksiiti, kivisütt, vilku, grafiiti ja magnetiiti. Üsna palju on ka naftat, maagaasi ja vääriskive. India on mitmekülgse ja vastuolulise majandusega riik: on esindatud nii
annaabi.ee 
