Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid
Seda ei usu muidugi mitte keegi. MINU ROLLID Minu peamised rollid on olla ema, abikaasa, õde, sõbranna, hooldaja, laps, hea sõber, alluv,õpilane. MINU TUGEVAD KÜLJED Pean oma tugevateks külgedeks heatahtlikust, usaldusväärsust, panen tähele teisi inimesi, kannatlikkus, ausus, oskus laste ja vanuritega toime tulla. MINU NÕRGAD KÜLJED Olen muretseja , arg, kinnine, võtan kõike endasse ja kui plahvatan siis hoitke alt. MINU HUVID Mulle meeldib kududa, suvel aiatöid teha ja kasvatada kõik aed- ja köögiviljad ise. Meeldib küpsetada ja koristada. MINU EESMÄRGID Minu eesmärgiks on enesearendamine, mitte läbi kukkuda ja läbi põleda omas ametis. Ehitada kodu oma lastele ja olla neile hea ema. Lõpetada ära kool ja äkki proovida ka kõrgharidust saada.
isiklikku ruumi) Kaitsja (närviline, kätega vehkimine, "üritan sind venda selles, et ...") Kõrgushüppaja (kohapeal hüpleb, õõtsub, vahetab poose ja liigub liiga palju, ebakindel) Tulekustutaja (trambib ringi, iga sammuga raiub oma sõna põrandasse, püüd veenda teisi milleski) Cowboy (liiga rahulik, veidi üleolev, käed puusas, samas agressiivne, pealemanatud ükskõiksus sageli petab ära kui asjatundlikkus "ta ju nii rahulik, ju ta teab") Muretseja (pühaku poos, näoilmed murelikud, liigne muretsemine vs salamotiivid miks inimene nii palju vabandab? Piljardimängija (iga sõna, iga liigutus planeeritud, terav ja täpne, aeglane tempo, ent järsud liigutuste muutused, segadusse ajav) 4 Tipp-modell (käed puusas, üks jalg kõverdatud, enda näitamine, püüd jääda "loomulikku poosi") Silmside. Toetab edastatavat informatsiooni
Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või "piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete maandamiseks. Viimasel juhul võib süüdlaseks sattuda juhuslik asjaolu - näiteks sinu auto ees liikuv sõiduk, kehv ilm või ärritavalt ükskõikne kaassõitja(2) Inimesed pingestavad end mitmeti. Järgnev oli vaid väike valik võimalikest enesepingestamise viisidest. (2) Muretseja "toodab" endas sisemist ärevust. Kardab, et juhtub kõige halvem, hindab üle võimalike äparduste tagajärgi ja mõju, maalib enesele värvika pildi tõenäolisest läbikukkumisest. Talle on iseloomulikud väljendid: "mis siis kui..., aga kui..." Tema dialoog iseendaga võiks välja näha umbes nii: "Mis küll saab, kui ....asi untsu läheb, ...nad mind ära ei kuula, ...kui ma mõne apsu teen, ...kui keegi mu välja naerab..." jne.(2) Kriitik sisendab enesele madalat enesehinnangut
Märt üksi. 2. Perenaine nuttes proovib Märdi tähelepanu saada, kuna ta sõnad ei loe midagi. Naine tahtis Jumala sõnu mitte rahakappi enne majja. Petrogardis on hädas. Peeter kaotas kohtus raha. Peeter ja Miili käisid seal tööl, emal on paanika. Vana-Märt on ikka vihane Miili lahkumise üle. Ta ei taha au kaotada. Raha on tal jumal, vägi, võim. Miilil on laps. Märt ei halasta. Miili on k kangekaelne ning ei tule üksi tagasi. 3. Noor-Märt ja Leena astuvad sisse, ainukene muretseja oli perenaine. Poeg proovib isaga ära lepitada aga isa on lese vastu(Leena). Anu andis neile tuhat viissada rubla, et Ärma talu rentida. Märt tahab Leenaga pühapäev abielluda. Vanamees ei soovi ära lepitada. Perenaine kiunub, et ei taha temaga nagu kaks vana kurge üksi olla. Laste jumal pole raha vaid armastus. Isa jumal on raha. Vana-Märt ei aksepteeri Leenat. Poeg soovib rahus oma teed minna ja tulevikus näidata, et ta on vääriline. 4. Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last
tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (näit. kirjanikuks või parlamendisaadikuks olemine). (Payne, 1995) Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. (Payne, 1995) Rolli komplementaarsus esineb siis, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised.
suurt tähelepanu, eriti välispoliitika koha pealt, sest see teooria selgitab käitumisi ning riigid kasutavad seda rahavusvahelistes süsteemides ära. (Wehner & Thies, 2014) Rollikogum Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnad, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õemees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. Howard ja Johnson (1985) toovad näitena üksikvanemaga perekonna, mille puhul Ameerikas tehtud uurimused tõestavad, et inimesed, kel on oma rollist perekonnas traditsioonilised arusaamised, kohanevad raskemini üksikvanemaks olemisega kui need, kes on oma abielus kogenud paindlikke rolle. (Payne, 1995, lk 128)
Abi saab lennuhirmu puhul lisaks Phosporus-preparaadile shokolaadist või jäätisest, aga eeskätt sõbralikust vestlusest ja seltskonnast. Tal oleks tarvis reisida kaaslasega või siis vähemalt stjuardessiga suhelda. Calcarea Carbonica on pisut kartlik inimene. Alalhoidlik, reserveeritud, endassetõmbunud, eneseteadlik ja väga kohusetundlik. Tal esineb palju hirme - ta kardab tundmatust, haigusi, ämblikke. Calcarea-seisund - tüüpiline muretseja-olek - võib tekkida ka pärast pikaajalist (vaimset) ületöötamist, hirmude taustaks on väsimus. Lennukis kattub ta ebamäärase hirmu ajel külma higiga. Abi saab peale vastava preparaadi soojusest; magusatest, pehmetest jookidest- söökidest; rahustavatest filmidest ja muusikast. Teda ei tohiks liigse seltsi ega jutuga ärritada. Kõiki kolme tüüpi rahustab magus toit. Homöopaatilised preparaadid on arukas lennukisse kaasa võtta ja hirmu ilmnedes (mitte varem!) sisse võtta
Siingi tuleb arvestada, et inimesed ei ole mõtete lugejad ning üksteise mõistmine on raskendatud ning konfliktne, kui eneseväljendus on puudulik. Eneseväljendus võib saada ohustatud ja tekitada suhtlemisprobleeme, kui inimene satub ärevusse. Kui näiteks ähvardab inimest oht jääda ilma oma töökohast, viib see ta paanikasse ning pöördudes meeleheites oma ülemuse poole, võib suur ärevus viia tasakaalust välja kogu eneseväljenduse ning paljastada muretseja paanikaseisundi. See omakorda viib tormakate ja läbi mõtlemata tegudeni, suhtlemisprobleem on käes. (Ellis.A, 2000, lk. 25) Suuri probleeme tekitab ka nn risustatud sõnumite kasutamine täissõnumite asemel. Tihtilugu jätavad inimesed tunnete või mõtete varjamiseks midagi olulist ütlemata, selle asemel proovivad hoopis vihjata ja varjatult sõnumit edasi anda, mis aga tekitab üldjuhul segadust, solvumist, viha. Just nimelt mõtte või soovi varjatud olek sõnumis tekitab suuri
kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja Rita viidi direktori kabineti ukse taha ootama, kuid hirmust tagajärgede eest jooksis Ann minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks. Rita ei olnud nii heast perest ning heade kommetega. Koos Ritaga hakkas Ann tegema suitsu, jooma alkoholi ning proovima narkootikume. Kuigi Rita ükskõikne suhtumine ellu häiris Anni, oli see samas ka rahustav, kuna Ann ise oli suur muretseja. Nad põgenesid Võsule suvemajja ja kutsusid sinna sõpru, kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head nõu ega jätnud teda üksi. Teoses tuleb hästi esile, et on sõpru, kes on huvitatud vaid koos pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E
raske tööga jõudnud. Pigem loodetakse et probleemid lahenevad iseenesest ajapikku. Kui inimesi kritiseeritakse, siis loomulik on end asuda kohe kaitsma, sageli isegi enne seda kui oleme ära kuulanud, mida on kriitikul meile endile öelda. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 53) Üks halvimaid avaldumise vorme on läbikukkumisest mõtlemine. See mõjub hävitavalt edasipüüdlikkusele, kahjustab su sihikindlust ja kahjustab seda sama mis on muretseja silmapiiril. Inimesed näevad tihtipeale kõike halvas valguses, sest vaatavad vaid asja negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 8 2.3. Koolistressiga toimetulek Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb,
lavategelase otsinguil. Ta köhis palju, lämbumishood, sai laval mängida aind haiget tegelast - ,,Ebahaige" - tema viimane näidend. Louis hoidis Moliere'i endiselt oma eeskoste all, tema haigus on nagu pealetükkiv veidrus, etiketi kohaselt kuulusid kõik veidrused välja naermisele Moliere oli ise selle tekkimises süüdi. Tema elu lõpul naerdi välja just teda ennast. Teeb oma tegelase selliseks, kes ainult mängib haiget. Peategelane hüpohondrik liialdatult oma tervise pärast muretseja. Selles näidendis tal ei olnud enam mingit jõudu näidelda, põhiline oli peita oma tõelist haigust. Peale neljandat etendust avastati tal kopsu verejooks, ta kanti koju, enne kui jõuti leida arst või vaimulik ta juba suri. Oli veel pikk jagelus, kas teda üldse tohib matta mulda näitleja, selleks et saada maetud pühasse mulda, pidi ütlema lahti näitleja staatusest. Louis' eeskostel ta ikkagi maeti, öösel, kuid siiski.
ebaõiglus, kritiseeris kirikut (ei täitnud halastajarolli). Oli naisega nii teravalt tülis, et lahkus kodust. Naine sünnitas, mees tuli tagasi. 1910 (83a) otsustas, et vastuolu jutu vahel liiga suur ning pere vähese toetuse tõttu lahkus oktoobris kodunt. Otsustas ära sõita, aga jäi haigeks, kopsupõletikku. Astapova jaama jäi. Ei lubanud naist surivoodilegi mitte. 2 november 1910 suri. Tütre sõnul oli isa teotahteline, optimistlik, hakkaja. Ema oli pigem muretseja loomusega. Mõned lapsed ka surid. Teoste peategelane on TÕDE. Püüdles elu tõepärase, realistliku kujutlemise poole. Tõde kasvab ebaolulisest detailidest üldistuseks. Oluline roll on psühhologiseeritusel. Loomingut läbib enesetunnetuse, kasvatuse joon. Just headuse ja tõe nimel. Uskus, et inimene on suuteline ennast ja seeläbi ka maailma parandama. „Anna Karenina“ - otsing õnne järele. Kas ühiskonna normidest hoolimata tasub oma õnne järele püüelda
annaabi.ee 
