krooni. 4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi. Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta? Valitsusvõlakirjad risk ostjale väike, intress väike Munitsipaalvõlakirjad väike risk Ettevõtte võlakirjad kõrgem risk, kõrgem intress Kommertspaber ettevõtte poolt väljastatud lühiajaline võlakiri, mille kestvus ei üle 270 päeva Tagasikutsutavad võlakirjad võlakirju võib enne tähtaega tagasi kutsuda. Tagasi kutsumisel makstakse kõrgemat preemiat Kupongivõlakirjad emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi. Kupongivõlakirjad emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega
· pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. 4.1.2. Emitent Emitendi alusel on võlakirjad liigitatavad: riiklikud võlakirjad, munitsipaalvõlakirjad ning kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Riiklikud võlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid. Mis puudutab võlakirjadega seotud riske, siis riiklikel võlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Loomulikult oleneb see ka riigist tema poliitilisest situatsioonist ning finantssüsteemi usaldusväärsusest. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti
´iteks. Lisaks ettevõtetele võivad võlakirju välja lasta ka riik ja linna või omavalitsus. Neid nimetatakse siis käibelelaskja järgi vastavalt riigivõlakirjadeks või munitsipaalvõlakirjadeks ning kommertsvõlakirjadeks. Riiklikudvõlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid. Mis puudutab võlakirjadega seotud riske, siis riiklikelvõlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Munitsipaalvõlakirjad on nagu nimigi ütleb rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad, jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuse tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Võrreldes riiklike võlakirjadega on kommertsvõlakirjad üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks
Jagatakse: Fourth level Fifth level Lühiajalised tähtaeg on kuni 1 aasta. Keskmise pikkusega - tähtaeg kuni 7 aastat. Pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Mis asjad on munitsipaalvõlakirjad, millised nad on ja mida nendest arvata? Annavad välja kohalikud omavalitsused Click to edit Master text styles Munitsipaalvõlakirjadelt Second level Third level tasutavad intressimäärad on Fourth level kõrgemad, kui valitsuse
teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada 7 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Liigitus emitendi ja tähtaja järgi: Valitsuse võlakirjad: Lühiajalised (treasury bills) tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega (treasury notes) tähtaeg kuni 7 aastat Pikaajalised tähtaeg kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad - KOV poolt emiteeritud (i.määr kõrgem kui valits. Ettevõtte võlakirjad - ettevõtete poolt emiteeritud Kommertspaber (CP) - 270 päeva Liigitus tagatise alusel: Tagatiseta - emiteerivad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega Tagatisega - tagatiseks panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel (nt kinnisvaraga seotud võlakirjad e
Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga. 47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Võlakirju liigitus tähtaja ja emitendi järgi: I Valitsuse võlakirjad (lühiajalised, tähtaeg kuni 1 aasta; keskmise pikkusegam, tähtaeg kuni 7 aastat ja pikaajalised, tähtaeg kuni 30 aastat), II Munitsipaalvõlakirjad (kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud) ja III Ettevõtete võlakirjad (ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel. 48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg Nimiväärtus võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal. Kupongiintressimäär võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, mis on väljendatud protsendina nimiväärtusest, mille põhjal tasub laenuvõtja perioodilisi intressimakseid.
Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et selle hind langeb 47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI Valitsuse võlakirjad 1) lühiajalised – kuni 1a 2) keskmise pikkusega – kuni 7a 3) pikaajalised – kuni 30a Munitsipaalvõlakirjad Ettevõtete võlakirjad 1) kommertspaber – kuni 270 päeva LIIGITUS TAGATISE ALUSEL 16 Tagatiseta – kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis kindlustab investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel LIIGITUS LAENU PÕHIOSA MAKSMISE ALUSEL
Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Liigitus: Kestuse järgi: *lühiajalised tähtaeg kuni 1 aasta *keskmise pikkusega tähtaeg kuni 7 aastat *pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat *munitsipaalvõlakirjad kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud *ettevõtete võlakirjad ettevõtete poolt emiteeritud Tagatise alusel: *Tagatiseta emiteeritavad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega *Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad. Laenu põhiosa maksmise alusel: *Täies ulatuses kustutustähtajal
intressimäära seosed. Kestuse järgi: 15 Lühiajalised – tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega – tähtaeg kuni 7 aastat Pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju. Emiteerija järgi: Valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud Ettevõtte võlakirjad – ettevõtte poolt emiteeritud. Kommertspaber (270 päeva). Intresside maksmise järgi: Diskonto võlakirjad – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Seosed: Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi.
Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. Emitent Riiklikud võlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid; kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti kasutusel ka erinevates finantsalastes kalkulatsioonides kasutatava riskivaba tulumäärana. Munitsipaalvõlakirjad on rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuste tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses
kaetakse hiljem obligatsiooni kulud, ehk tagasimakse. Näiteks kasutatakse kommunaalsüsteemide rajamiseks. Tööstuse arendamiseks emiteeritud võlakirjad. Nende rahade eest finantseeritakse tööstusseadmete ja hoonete ehitust ja ostu, seejärel renditakse soetused soodsatel tingimustel ettevõtjatele. Eesmärk on arendada piirkonnas ettevõtlustegevust kaasates uusettevõtjaid, kellel võib olla probleeme laenu saamisega majandustegevuse alustamiseks. Kupongideta munitsipaalvõlakirjad. Nad ei kindlusta omanikule intressi kuni tagasiostmiseni ja intressid makstakse korraga välja kustutustähtpäeva saabumisel. Väljarenditud vara eest saadava tuluga kaetud obligatsioonid. Sellised obligatsioonid tagatakse rendituludega, mida saadakse munitsipaalvarade üürimisest. Näiteks tasulised avalikud territooriumid- parklad, büroopinnad, jms. Krediidirisk Igasuguse finantsjuhtimise otsuse vastuvõtmine toob paratamatult kaasa ühe olulisema riskina
Laenu annavad investeerimis- ja pensionifondid. 30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga. Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid. MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST 31. Mis roll on riigivõlakirjadel? KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER 32. Mis on munitsipaalvõlakiri? Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega. 33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)? Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody, Standard&Poor, Fitch Investors Service
1. Valitsuse võlakirjad (treasury bonds)6. Nendel puudub tavaliselt makserisk (default risk), samas on neil siiski intressimäära risk (interest rate risk), sest kui intressimäär tõuseb, siis võlakirja hinnad langevad7. 2. Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds). Tegemist on tavaliselt suuremate äriettevõtete võlakirjadega. Need on avatud makseriskile (credit risk), sest ettevõtted võivad pankrotti minna. Vastavalt riskantsusele on ka pandud intressimäär. 3. Munitsipaalvõlakirjad (municipal bonds, "munis"). Tegemist on kohalike omavalitsuste võlakirjadega. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Riskitasemelt sarnanevad nad ettevõtete võlakirjadega. 4. Välisvõlakirjad (foreign bonds). Välja lastud välisriikide valitsuste või ettevõtete poolt. Nendega kaasneb lisaks valuutarisk (currency risk). Võlakirjaomanik saab tavaliselt kaht liiki rahavooge. · Kupongimaksed (kupongivõlakirja puhul).
annaabi.ee 
