Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein-
1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. Kes teisele auku kaevab, ise sinna kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane peos kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen fängt am Abend die Katz. Ära hõiska enne õhtut. 5. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. Kus suitsu seal tuld. 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. Kes ei riski ei võida. 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. Valel on lühikesed jalad. 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss
Ihr Name ist Mari Sie ist neunzehn Jahre alt. Mari ist Schülerin. Sie ist lusting und ruhig. Dem charakter nacht ist sie freundlich, gutherig, redselig, energisch und sporttich. Mari eine kleine Nose, einovales Gesicht, einen kleinen Mund und blaue Augen. Sie ist klein von Wucks, schlank und blondhaaring. Mari ab und zu häkelt und strickt. Kokku 55 sõna
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus.
Sprichwörter und Redewendungen/ õpetused ja ütlused 1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. kes teisele augu kaevab, see ise sisse kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane käes kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund. Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. venitama kummi, kuni puruneb 8
DER DIE DAS Scmerz,-en Nase,-n Auge,-n Körper,- Hand,’’-e Ohr,-en Körperteil,-e Brust,-’’e Gesicht,-er Kopf,-’’e Bein,-e Mund,-’’er Knie,- Zahn,-’’e Hintern,- Kreuz,-e Hals,-’’e Popo,-s Arm,-e Po,-s Finger,- Fuss,-’’e Busen,- Zeh,-en Bauch,-’’e Rücken,- DER DIE DAS Tipp,-s Arznei,-en Medikament,-e Schulstress,- Tablette,-n Gesundheitsmagazin,-e Sprechstunde,-n Gefahr,-e Magengeschwür Schlafstörung,-en Ratschläge (PL.) Wastun Sie für Ihre Gesundheit? ’Trinke ganz wenig alkohol
salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja). Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus). Liitega lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu) Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v
Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles. Homonüümid võivad hoida tagasi sõnade eestipäraseks muutmist. Mugandkujud nagu laim, lobi, rokk ja räpp on üsna kiiresti omaks võetud ilmselt seetõttu, et nende homonüümid on pigem halva maiguga sõnad. 10 Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. 11 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes Tihti on sõna paljude tähenduste hulgast vaja võtta vaid hetkel aktuaalne olev tähendus. Näiteks inglise sõnad file, link, site, web on laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, lähtekeeles nad nii kitsast tähendust ei oma
Ma loen ainult kohustuslikku kirjandust. Muusika 1) Was für eine Musik hörst du? Millist muusikat sa kuulad? * Ich höre Rock-Musik, Pop-Musik und Trance. 2) Wer ist deine Lieblingsgruppe? Kes on su lemmikgrupp/bänd? Ich habe kaine Lieblingsgruppe. 3) Wie oft hörst du Musik? Kui tihti sa muusikat kuulad? Ich höre Musik jeden Tag über zwei Stunden. 4) Spielst du Klavier? Mängid sa klaverit? Nein , meine Finger sind zu groß. 5) Singst du? Laulad sa? Nein, meine Mund ist zu klein. 6) Machst du Musik? Tegeled sa muusikaga? Nein, ich habe kaine musikalische Ausbildung. 7) Hörst du Volksmusik? Kuulad sa rahvamuusikat? Nein, ich höre nur Pop und Rock Musik.
reich an Thermalquellen. Die Hälfte vom Wasser wird als Getränk vertrieben und und in den Thermalbäder benutzt. Guten Tag! Allegra! Buon giorno! Deutsch (68%) Hochalemannisches Bündnerdeutsch z.B. ,,Kaputt": ,,Khaputt"; ,,Kirche": ,,Kircha" Die Mundart von Samnaun Höchstalemannisches Walserdeutsch z.B. ,,Halt den Mund!": ,,Häp zmüül züe!" Nummern: eis, zwëi, drii, vier, füüf, sägsch, sibu, acht, niin, zäh Was bedeutet ,,Dr Güegu a ner Welbi mottut schi"? Der Käfer an der Decke bewegt sich. Nur kleine Unterschiede... Guten Tag! Allegra! Buon giorno! Rätoromanisch (15%) Schriftsprache: Rumantsch Grischun ,,La vulp era puspè ina giada fomentada" Surselvisch, ,,L'uolp era puspei inagada fomentada"
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu:
l kl o re Fo di t i on r al tra O Folk lo elem re can ents c the , it e ontain r s e ever ometim qually c ligious y e o o prac day life s mund ncerns r mythi n t . a it c narr ical an Folklore ne tra self wit io a d t freq d h conf tive pa he es uent itions o
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad,...
Beispiel 2: Beschreibung eines Zustandes (Scharlach) Die Erkrankung beginnt plötzlich und stürmisch mit folgenden Symptomen: starke Halsschmerzen, Husten, Erbrechen, hohes Fieber, Herzrasen und Kopf- und Bauchschmerzen. Die ersten drei Tage ist die Zunge belegt, dann sieht sie himbeerfarbig aus. Meist am 2. Tag kommt es zu einem Ausschlag, der in den Leisten beginnt und sich dann über den gesamten Körper ausbreitet. Mund und Kinn werden vom Ausschlag ausgespart. Die vom Ausschlag betroffenen Hautabschnitte fühlen sich an wie Sandpapier. Beispiel 3: Kochrezept (Speckfett) Zutaten: 1 kg Speck, davon 700 g Rückenspeck (weiß) und 300 g Bauchspeck (Fleischanteile) 1 Apfel von kräftigem Geschmack 2 mittelgroße Zwiebeln 1 Teelöffel getrockneter Majoran oder frisches Kraut 1 Teelöffel getrockneter Thymian oder frisches Kraut Zubereitung:
· Ei, see pole laimujutt, vaid tõde. Andres, noh, tema on niisugune, nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste juttude vastu ei või ma midagi. · Ah seda inimest küll! (Ei ole koma vaja.) · Tappa mitte ellu jätta. Selgemaks saada mitte käega lüüa. Teksti koostamisel on kasutatud järgmist kirjandust: 1. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Tartu, 2006 2. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Tallinn, 1968 3. Argo Mund, Maire Raadik, Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. -- Oma Keel 2006 nr1 4 4. Aavo Valmis, Lembetar Valmis, Eesti keele õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999 5
Möglich – võimalik Demokratisch – demokraatlik Reich – rikas Grü(ss)en – tervitama Bestehen – koosnema aus + DAT Existieren – eksisteerima Stattfinden – aset leidma Bald – peagi Das Ayssehen – välimus Die Persöhnlichkeit – iseloom Das Haar, -e – juus, karv Die Frisur, -en – soeng Das Auge, -n – silm Die Nase, -n – nina Das Kinn, -e – lõug Der Hals, -“e – kael, kurk, kõri Das Gesicht, -er – nägu Das Ohr, -en – kõrv Der Mund, -“er – kõrv Der Mund, -“er – suu Die Lippe, -n – huul Der Bart, -“ e - habe Der Mitmensch, -en – kaasinimene Spitz – teravder Kärper, - - keha Die Brust, -“e – rind Die Figur, -en – figuur Doe Schulter, -n – õlg Das Herz, -en – süda Der Rücken, - - selg Die Hüfte, -n – puus Schwarzfarig – mustapäine Gemütlich – mugav Die Kontaktlinsen – kontakt läätsed Weich – pehme Dezent – viisakas Die Erde – maa, maapind, muld, Maa
Aristoteles ini mene kui sotsiaalne loo m Tho mas Hobbes "bellum o mniu m c ontra o mnes" 2) Kirjeldav, e mpiiriline, "anekdootide periood" Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ......
elus nauditakse ( Baudelaire). Veel tähtsad esindajad maailmas: Maeterlinde, Ibsen, Block ja Brjussov ( 2 viimast vene luuletajad). Eestisse jõuab sümbolism 20 saj. alguses eelkõige läbi rühmituse "Noor Eesti". Suits, Tuglas, Semper, Enno. Kunst: tekib 80 ndatel aastatel, vastukaaluks ametlikule kunstipoliitikale ( palju ettekirjutusi). Olulised teemad: saatus, armastus, surm. Palju nägemusi ja fantaasiat. Klinger, Mund, Galleen Kallela ( illustreeris Kalevala). Põhjamaades sümbolism tihedalt rahvuslikkusega seotud. Impressionism: tuleb prantsuskeelsest sõnast impressioon, mis tähendab hetkemuljet. Püütakse seda edasi andma. See on subjektiivne suund. Tekkis 1860 aastal Prantsusmaal. Kunstis oluline looduse kujutamine (palju värvivarjundeid). Need maalid on erksad ja säravad, kui ka ähmased, nagu paistaks kõik läbi uduloori. Meeleolu päikeseline, erk.
3. augustil 1914. a. esitasin ma avalduse tema kõrgusele kuningas Ludwig III-le palvega võtta mind vabatahtlikuna ühte Baieri polkudest. Tema Kõrguse kantseleil oli neil päevil muidugi palju tegemist; seda enam ma rõõmustasin, kui juba järgmisel päeval sain ma oma palvele vastuse. Mäletan, värisevate kätega avasin ma ümbriku ja lugesin hingevärinaga resolutsiooni minu palve rahuldamisest. Vaimustusel ja tänutundel polnud piire. Mõne päeva pärast riietusin ma mund-risse, mida tuli hiljem kanda tervelt 6 aastat järjest. Nüüd algas minu jaoks, nagu ka iga sakslase jaoks, kõige suurem ja unustamatum epohh maapealses olemasolus. Kõik möödunu jäi tahaplaanile, võrreldes nende seninähtamatute lahingusündmustega. Nüüd, kui täituvad esimesed kümme aastat nende suurte sündmuste päevast, tuletan ma neid päevi meelde sügava kurbusega, kuid ka suure uhku-sega. Ma olen õnnelik ja uhke,