0=&h=177&w=275&sz=59&hl=en&start=0&zoom=1&tbnid=EjA0UCheqqSlmM:&tbnh =129&tbnw=200&ei=Bjc3TavEL8us4QbswYWjAw&prev=/images%3Fq%3Dspanish %2Bwedding%2Bbands%26um%3D1%26hl%3Den%26biw%3D1280%26bih %3D621%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=570&vpy=119&dur=665&hovh=129&hovw= 200&tx=95&ty=39&oei=rDY3TZz0O4- o8QO6l7WdDA&esq=13&page=1&ndsp=18&ved=1t:429,r:2,s:0 12. Hispaania pulmatõotused http://www.seiyaku.com/seiyaku/vows/spanish.html 13. Multikultuursed pulmad. Naistekas. Juuli 2004 http://naistekas.delfi.ee/suhted/pulmad/multikultuursed-pulmad.d?id=8234447 9 14. Pilt http://www.google.com/imgres? imgurl=http://www.weddingdressesinfo.com/collection/spanish_wedding_dresses/Spanish _Wedding_Dresses55.jpg&imgrefurl=http://www.weddingdressesinfo.com/collection/spa nish_wedding_dresses/Spanish_Wedding_Dresses55.html&usg=__z_fDYU8G_r2Vlhj5B
(9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana emakeelepäeva tähistama. Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel. Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides aine ''emakeel'' ümber ''eesti keeleks'', sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keele õppimine kui emakeele õppimine. (10) Emakeelepäev on loodud keelele tähelepanu pööramiseks, sest kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma. Me kasutame eesti keelt iga päev ja see on meile nii iseenesestmõistetav, et me ei oskagi hinnata, kui palju selle säilitamiseks vaeva tuleb näha
on. Ma olen tohutult õnnelik, et eesti keele väiksus on paljuski see, mille tõttu me peame pingutama keeli õppides, sest muidu oleks raske üleilmastuvas maailmas endale kohta leida, olles ise keeleisolatsioonis. Mina mõistan täielikult, miks Eesti riik paneb keeleõppele nii suurt rõhku. Mõeldakse seejuures rohkem kollektiivsele heaolule, mille läbi enamasti saabub ka individuaalne heaolu. Riigi eesmärk on avaldada oma alamate silmaringi. Ilmselgelt on multikultuursed inimesed tolerantsemad. Nad näevad, et maailm ei ole sugugi nii mustvalge kui näib. Riik jällegi soovib oma sissetulekuid võimalikult suuresti kasvatada ning selle võtmesõnaks on väliskapitali sissetoomine. Visitestonia.com veebilehel reklaamitakse eestlasi, kui väga sõbralikku rahvast. Samas on suudetud riikliku, 2002-2005. aasta Turismiarengukava eesmärke suudetud täita vaid osaliselt, sest aastane soovitav 7% külastajate kasv ei ole päris tulnud
ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga. Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid: · Ülemaailmne turg · Mitmeriigiline süsteem - Kolme-astmeline süsteem (tuum, poolperifeeria ja perifeeria) · Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis. 16
· Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga. Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid: · Ülemaailmne turg · Mitmeriigiline süsteem - Kolme-astmeline süsteem (tuum, poolperifeeria ja perifeeria) · Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis.
KULTUUR teatud ühiskonna liikmetele omane elulaad (kombed, tavad, käitumismustrid) koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Kultuur tugineb väärtustele (abstraktsed ideaalid), mida tunnustatakse antud ühiskonnas ja normidele (käitumisreeglid või põhimõtted), mida seal järgitakse. ÜHISKOND suhete süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur Monokultuurilised ühiskonnad kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt homogeensed Multikultuursed ühiskonnad koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud Subkultuurid eristuvad, kuid ei kujuta endast ohtu valitsevale (domineerivale) kultuurinormile antud ühiskonnas Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne! Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud
eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace:
· Eesti o Energiavarud (gaas, nafta) mujalt, rahad EL ja ühine turutsoon, satelliit puudub jne · Integratsioon vastastikused kasulikud suhted teiste riikide ja organisatsioonidega, pos · Neokolonialism - · Identiteet enesemääratlus o aluseks rass, rahvus, usund vms o kosmopoliit · ühiskonnad jagunevad o kultuuriliselt ühtsed o kakskultuursed o multikultuursed · Kes on vähemus? Meie oma ebavõrdne maailm (J. Valge) · 19. saj maailma keskmine SKT inimese kohta 55% Lääne-Euroopast, aafriklastel 35% · I maailmasõja eel maailma keskmine 30%, Aafrika keskmine 12% · 1950 maailma keskmine 23%, Aasia elanikul 8% · 1973 maailma keskmine 25%, aafriklase 9% · Praegu 23% ja 5,5% · W. Buffeti varandus sama suur, kui Angola SKT · U 50% maailma elanikest peab hakkama saama alla 2 dollariga päevas
Probleemide juhtimine- avalikku muret tekitavate prob identif ja suunamine. mida teeme ja ..) Tegevusharu suhted- seot teiste sama tegevuse firmade ja organis. IPRA- 1955- International Public Relations Association Arendus/raha kogum- vajadus näidata ja julgustada avalikkust toetama, peam annetustega. PRSA- 1944- The Public Relations Society of America Multikultuursed suhted- erinev kultuuriline taust in ja gruppidel. PRJ- 1944- Public Relations Journal Eriüritused- mõeldud huvi tekitam in, tootele v organis suunatud sündmuse abil. PPR- 1947- käsiraamat Practical Public Relations Reklaam- keskendunud välistele auditooriumitele, peam toodetele ja tarbijale. Tellijal valik kus ja kuidas PRQ- 1955- Public Relations Quartly reklaam ilmub
Mõni riik (nt Soome, Norra, Leedu) on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas pole väikesearvuliste vähemusrühmade kaasamine ühiskonda suur probleem. Mõni riik (nt Iisrael, Läti, Belgia) on kakskultuuriline – seal elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp – multikultuursed ühiskonnad. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Näiteks ei moodusta valged anglosaksi päritolu protestandid USA-s arvulist enamust, kuid nende sotsiaalne staatus on kõrge. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest:
realiseerida ilma vägivallata. - EV Põhiseaduses: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse §36 Ühiskonnad erinevad selle poolest, kui palju neis elab etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik, nt Norra, Soome, Leedu, on kultuuriliselt ühtlane ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Mõni riik on kahekultuuriline seal elab 2 arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest (Iisrael, Eesti?, Läti). On ka multikultuursed ühiskonnad, tänapäeval üha sagedasemad, kus elab 1 domineeriv grupp ja mitmed vähemusrühmad. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, aga tema positsioon ühiskonnas on kõrgeim nt valged anglosaksi päritolu protesdandid USAs. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: · See grupp erineb nähtavalt domineerivast e põhigrupist · Nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi
G. Suits. (lausekujund, mis põhineb inversioonil tavapärasest erineval sõnajärjel). kulminatsioon vt süzee. kultuur aineline või märgiline semiootiline (tähendust kandvatest märkidest koosnev) süsteem, mis tagab mingi inimgrupi eksisteerimise kollektiivse isiksusena. Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel, mänguasjad jmt) ning vaimseks (kujutav kunst, kirjandus, muusika, teadus jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake". kunstmuistend vt muistend. kuplee koomiline või satiiriline naljalaul, mida kantakse ette estraadil, operetis või vodevillis
sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace:
energia) · Digitaalne elustiil Internetikogukonnad, individuaalsed paketid ja hinnad, Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!) 38 · Vananev ühiskond (silver traveller, `parem' vananemine spa, kepikõnd jms, aga meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne) · Uus globaalne keskklass ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Aga mida arvata tänases olukorras??? (= multikultuursed huvid? Kellele oma toode teenus suunata?) 59. Turismi mõju ühiskonnale · Integratsioon rahvusvaheline · Tööhõive turismis ja seotud harudes · Ühiskonna moderniserimine · Mõju kohalikele kultuuridele · Mõju keskkonna säästmisele · Rahvusvahelise rahu ja üksteise mõistmise promo 60. Turismitoote elutsükkel Avastamine leitakse koht üles, mõned kohalikud pakuvad teenuseid Kaasamine koht kaasatakse süsteemi
annaabi.ee 
