......................................................17 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö teema on “Multifilmi kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele.” Valisime selle teema, sellepärast, et tänapäeval veedavad lapsed ja noored aina enam aega televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada
Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste fantaasialendu. Internet on hea suhtlemiseks ja teabe otsimiseks. Kuid samas igasugused arvuti
Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse. Lastevanematel ei ole mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad pikki päevi tööl ja neil ei ole võimalust, tihti ka tahtmist ja oskusi lapsele kõike nähtut seletada. Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab
Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid
Kuid telerivaatamisel on palju eeliseid ja puudusi. Tv vaatamise peamine eelis on teabeallikas. Meil on võimalik jälgida paljusid loomade, avastuste, ajaloo, füüsika ja paljude teiste teaduse valdkondade haridusprogramme. Tänu telekanale saame teada saada teiste riikide koulutustest. Me võime teha ka sisseoste kanalite kaudu. Teisest küljest on palju puudusi. TV neelab palju aega, mis võib tuua palju ilnessi. Televisiooniprogrammid näitavad vägivalda muinasjutul, multifilme ja lasteprogramme. Televiisori vaatamine võib piirata laste kujutlusvõimet. Kokkuvõtteks arvan ma, et inimesed peaksid piirama televiisori vaatamist ja aktiivselt oma vaba aja veetmist Television is very popular nowadays. Is TV the most popular source where to get information. Almost everyone have an access to a TV. There are a lots of advantages and disadvantages of watching TV. Beginning with the first, we know what is going on all over the world. We know the weather forecast
kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori. Elasime emaga kahekesi. Sain just viie aastaseks. Pärast isa lahkumist muutus olukord: tundsin täisväärtuslikku õnne, sest ema ei joonud ja isa polnud kodus märatsemas. Ema tegi süüa ja toad olid puhtad. Ainuke viga oli suitsuvingune tuba, aga nüüd olid vähemalt aknad lahti. Ema leidis töö ja mulle koha lasteaeda. Alguses ma natuke pelgasin,kuid mulle väga meeldis seal. Kasvatajad olid helded ja mängukaaslased sõbralikud,keegi ei norinud
muudavad lapsed nii vastuvõtlikeks ja seejärel räägiksin erinevatest ohtudest ka lähemalt. Ühe mõjuvama ohu mitte tunnetamise tegurina võib välja tuua lugemisoskuse puudumise, kuna internetti hakkavad lapsed kasutama üsna pisikesest peale ning vanematele on see ühtpidi vastuvõetav ja nad pooldavad seda kuna sellel hetkel tegeleb ,,lapsehoidmisega" arvuti. Üldjuhul pannakse selline 3 kuni 5 aastane laps arvuti taha kas multifilme vaatama või siis mängima mõnda toredat lastemängu. Piisab sellestki, et sattuda ebasündsatele lehekülgedele, mida sellises vanuses lapsed arvatavasti veel lahti mõtestada ei oska. Samuti on oht ka vägivaldse sisuga mängude mängimisel, mis võivad muuta lapse igapäevast käitumist agressiivsemaks. Suuremad mured tekivad siis, kui lapsed kasvavad ja muutuvad vanematest teatud määral sõltumatuks. Nad suhtlevad
(Autoriõiguse 2019) Kuna meie kasutasime fotot ja töötlesime seda, siis sellel perel oleks olnud õigus vaidlustada meie tegevus, kuna me tegime seda ilma nende nõusolekuta. Tegelikkuses oleks piisanud nõusoleku küsimisest, lihtlitsentsi sõlmimisest ja kokkulepitud summa tasumisest. Kui plakat oli valminud ja reklaam välja antud, asusime kiiresti dekoreerima ruume. Väiksema ruumi sisustasime filmipesaks, kus igal pühapäeva hommikul näitasime erinevaid multifilme. Multifilmide näitamiseks kasutasime CD plaatide, mille kodust leidsime ja mis vähegi sobis jõuludega kokku. Autoriõiguse seaduse kohaselt (§13 lg1 p1) on autoril õigus lubada ja keelata oma teose reprodutseerimist, kusjuures „reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist, mis tahes vormis või mis tahes viisil“ (Autoriõiguse 2019). Selleks, et näidata multifilme,
Kui Atsilt küsida kas ta tahab lasteaeda minna on poisi vastus järsk ,,EI". Atsile peab tihti meelde tuletama reegled mis on vanemate poolt kehtestatud (kätepesemine, mänguasjade kokku korjamine, oma riiete panemine kindlasse kohta) ja vahest jääb mulje et ta meelega eirab neid, kuid siit tulevad ka juba konfliktid.Vahel on mõjutusvahendina vaja ka kasutada millegi meeldiva lubamist või vastupidi, keelamist. Atsile meeldib televiisorist lastesaateid ja multifilme vaadada. Ta jutustab nendest rõõmuga ka teistele ja lisab tihti juurde oma fantaasiat. Siiski parema meelega tegutseks ta õues liivakastis või koos isaga telekavaatamine on tubase aja sisustamiseks. 3 EMOTSIONAALNE ARENG Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suur. Kõigis valtkondades hakkab ilmnema individuaalsus, lapsest
35. Õde koristas selle A) tuba B) toa C) toas juba ära. 36. Valge hiir koos oma A) poega B) pojata C) pojaga elab kahekorruselises puuris. 37. Kilpkonn magab vannitoas vanni A) all B) alt C) alla. 38. Lagi, seinad ja põrand on juba A) värvima B) värvida C) värvitud. 39. Kirjutasin oma vihikusse 3 A) harjutused B) harjutusel C) harjutust. 40. Minu noorem vend ei söö mannaputru ilma A) moosita B) moosiga C) moosi. 41. Väike laps istus toas ja vaatas A) teleril B) telerit C) telerist multifilme. 42. Istu söögilauas A) rahulik B) rahulikud C) rahulikult ja käitu ilusti! 43. Trammis ei tohi jäätist A) süüa B) sööma C) söön. 44. Viime suvel lilled A) rõdul B) rõdult C) rõdule. 45. Suur koer jooksis A) maja B) majas C) majast välja. 46. Vanaema maja on maal jõe ja metsa A) lähedalt B) lähedale C) lähedal. 47. Sõbrad olid A) õhtuni B) õhtu C) õhtud minu juures. 48. Minu vend õpib kutsekoolis A) ehitaja B) ehitajana C) ehitajaks 49
Televisioonist jälgitav Uudiste vaatamise peamise põhjusena nimetati, et ajalehti ei jõuta lugeda ja uudiste kaudu saab toimuvast hea ja kiire ülevaate. Loodussaateid peeti huvitavaks, sest põnev on jälgida looduses toimuvat, sealset elu. Nn ,,seebiooperite" väärtuseks peeti, et saab naerda. Ehk on see naer läbi pisarate ja minu eakaaslased vast tajuvad seal toimuva tühisust. Imestan, et nad üldse selle peale aega kulutavad. Multifilme vaadatakse peamiselt koos väikeste õdede - vendadega, sooviks nendega nii intellektuaalselt suhelda, ühine keel leida. Uudiste vaatamise poolt olen kindlasti ka ise vaid nii saab kõige kiiremini teada päeval toimunust, sealjuures ka pilti näha. Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima.
Laias laastus on nende füüsiliste muutuste tulemuseks aju toimimise korraldamine ja ümberkorraldamine. See on hämmastav. Aju õpib ja saab pidevalt uusi asju teada, järelikult aju häälestab end pidevalt ringi. Kui inimaju on noor ning veel mittetäielikult arenenud, on selles palju paindlikkust, mis võimaldab lastel märksa kiiremini infot omastada ning erinevaid valdkondi õppida. Üheks näiteks sellest on fenomen, kus lapsed suudavad selgeks õppida võõrkeele vaid multifilme vaadates. Sellise soodsa õppimisvõime taga on n-ö värske aju, millesse ei ole eluaastatega jõudnud tekkida sügavaid ühesuguseid mõttemustreid. Lapse aju suudab luua märkimisväärselt rohkem neuroneid ja nendevahelisi ühendusi, millest suuremat osa suudetakse vaevata meenutada ning rakendada. Vanemaks saades hakkavad ajus kindlad mõttemustrid korduma ning mida rohkem me neid kasutame, seda sügavamatesse ajuosadesse need end kinnistavad
pole soovitatavad alla 16-aastastele (Vinter jt, 2010). Keskmiselt veedab laps alates kuuendast eluaastast elektroonilise meedia (peamiselt teleri) seltsis 5,5 tundi päevas. Üllatasid laste väited, et nad jälgivad neile selgelt mitteeakohaseid, täiskasvanutele suunatud saateid regulaarselt ja eelistavad neid lasteprogrammidele. Toodi näiteid nagu ,,Kättemaksukontor", ,,Saladused", ,,Seks ja linn" ja ,,Vali mind". Üks õpetaja rääkis lapsest, kes teadis sõna- sõnalt peast Jussikese multifilme. Samas olid nii lapse vanemad kui ka õpetaja mures, laps elaski ainult ekraanimaailmas ning tema sotsiaalsed oskused olid kesised. Seksuaalse alatooniga saated on lastele atraktiivsed eelkõige seetõttu, et pakuvad uusi teadmisi. ,,Saab väga palju seksist teada, see ,,Seks ja küla" ju seletab ja siis sa suurena tead, kuidas mehega käituda," põhjendas üks uurimuses osalenud tüdruk. (Must 2012)Selgus ka, et seksuaalse alatooniga mänge mängisid eelkõige tüdrukud, nemad
kutsealast väljaõpet näiteks keeleõpe; muusikaprogrammid, mille abil saab heliteose partituuri koostada ja siis seda kuulata või printida. Kunstiteoste loomine arvuti abil. · Käsiraamatud, atlased ja entsüklopeediad: Ühele CD-ROM-ile saab talletada mitu entsüklopeediaköidet, muud liiki elektroonilist käsiraamatut, atlast, ajakirjade või muuseumikataloogi. Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte (fotosid), vaid ka muusikat, kõnet, multifilme ja videosalvestisi. Selliste võimaluste realiseerimiseks vajaminev aparatuur ei ole kallim mahuka entsüklopeedia omast. · Meelelahutus: mängud koos videoefektide rakendamisega. Peale selle osa arvutimänge omab selgelt õppeotstarbelist suunitlust (keeleõpe jt.). · Võrku ühendatud arvutiga - töötamine kodus; Interneti teenuste kasutamine (info, email, ) koduarvuti kaasabil, panga operatsioonid ja kauba tellimine Interneti vahendusel jne. 6.2 Arvutid hariduses ja tööl
Uurimused on näidanud, et 94% lastesaadetest sisaldavad vägivalda, kuid lapsed vaatavad ka muid saateid. Teadlased on endiselt arvamusel, et vägivald mõjutab lapsi. Ja on täiesti ükskõik, kas vägivallal on suur mõju väikesele hulgale lastest või väike mõju suurele hulgale lastest. Ikka on selle tagajärjeks agressiivsus ja negatiivne maailmapilt. 2 -4 aastased lapsed usuvad kõike, mida nad näevad, vanemad lapsed ei usu enam joonis - ja multifilme, realistlikke filme usutakse ikka. Alles 9 - 11 aastased lapsed hakkavad vahet tegema fantastika ja tegeliku elu vahel, väikelastele seda selgeks teha on väga raske. Üheski uurimuses, olgu tegu mis tahes psühholoogiakoolkonnaga või vaatenurgaga, ei ole väidetud, et televisioonis esitatud vägivalla vaatamine oleks lapse psüühilise arengu seisukohalt ohutu või tähtsusetu. Üksmeelt ei ole selles, kui suurt ohtu vägivallaga seotud meelelahutuste jälgimine kaasa toob. 1972
annaabi.ee 
