klass 2) kuuluvad nahi-dagestani keelerühma 3) Tsetseeni vabariik kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu Ja muud õiged vastused. (max 3 punkti) 7. Võrdle rahvastiku tihedust Gangese ja Kongo jõgikonnas. Gangese jõgikonnas on rahvastiku tihedus palju suurem kui Kongo jõgikonnas. Põhjenda erinevusi: Gangese ümbrus on viljaka mullastikuga mussoonkliima piirkond, kus tekkis ja arenes muistne tsivilisatsioon ja põldu on haritud 10000 aastat. Kongo jõgi voolab ekvatoriaalsete vihmametsade alal, kus muld on väheviljakas ning kliima elamiseks vähesobiv. (max 4 punkti) 8. 2005. aasta augusti lõpus leidsid New Orleansi linnas Mississippi suudmes aset suured üleujutused. Hukkus 30000 inimest. Nimeta 2 põhjust, mis üleujutuse tingisid? 1
Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel. Istutamine Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad, istikute kuivamise oht on väiksem ja niiske mulla korral ei ole istikuid pärast istutamist tarvis kasta. Sügisel istutatud põõsad juurduvad enamasti juba sügisel ja alustavad juba kevadel kasvamist. Kevadine istutus on eelistatud ainult raskema mullastikuga niiskematel aladel. Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega. 6. Hooldustööd Niisutussüsteem Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem. Sprinklersüsteemi plussid: Odav rajada Kerge ja odav üleval pidada Saab kasutada õitsemisaegsete öökülmade kaitseks kõrge temperatuuri korral võimaldab lehestikku ja vilju jahutada Võimaldab puhastada lehestiku ja viljad tolmust Negatiivsed küljed:
erinevad. 12. millised on tähtsamad eesti kliimat kujundavad tegurid? Globaalne kliima- euroopa kliima- läänemere regiooni kliima- Eesti akvatooriumi kliima –koha kliima – mikrokliima- fütokliima- mullakliima. 13. mis on lokaalne kliima? Mikrokliima, kohakliima. Mikrokliima protsesside hulka kuuluvad protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5- 2,0 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega, mullastikuga jne. 14. kuidas eristada omavahel makro-, meso – ja mikrokliimat? Makrokliima karakteristikute ruumilised muutused ei ole kuigi suured, kuid meso(kohakliima) võib esineda suuri t’ muutusi (künka lõuna ja põhja küljel), mikrokliima mille protsessid toimuvad 1,5-2 meetri kõrgusel , iseärasus on meteoroloogiliste elementide eriti suured gradiendid. 15. milles seisneb mikrokliima uurimise tähtsus?
traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel. Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus
liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine Pärast teist maailmasõda on vaesunud mullastikuga maade pindala mitmekordistunud, sest üha enam üritavad inimesed endale tagada toitu ja küttepuid: meie planeet kaotab igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad. Muld uueneb äärmiselt aeglaselt siis vastavalt sellel võib öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud. Mulla vaesumist põhjustavad: · maaharimisviisid · karjatamine · metsade raie. Moodsast põllumajandusest-väetised, mürkained ja rasked masinad-tulenev viljaka mulla
kilogrammi toodangu kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemes. 15:Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad. Kas on üldmasinad või erimasinad, tunni ja masina kohta tulenevad kulutused. Tehnika kasutamist iseloomustavad kasutamisega seotud kulud ja amortisatsioon 20/24 % nt; teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset erineva , mullastikuga põldudel ja sellest tulenevat masinatöökulu. 16:Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused. - üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele - põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne. - Laius- ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagab keskonnasäästu
pöördsuurust (sü / P) so , sööda erikulu , mis näitab kulutatud söötühikute hulka ühe kilogrammi toodangu kohta. Söödatootlust ja sööda erikulu mõjutavad eeskätt söötmistase. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. 16. Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad. Tehnika kasutamist iseloomustavad kasutamisega seotud kulud ja amortisatsioon. nt teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset, erineva mullastikuga põldudel on see erinev ja sellest tulenevalt ka masinatöökulu. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused. Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine, et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud. 4
sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.
sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.
Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda) Joonis 2. Punaraag-kortsleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p %C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428. 04.08.2013. Juhani puukool. Punaraag-kortsleht. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?
geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on kitsam kui alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede
vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5- 6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla lupjamine: nimelt ei kannata kirsipuud mulla kõrget happelisust, selle tulemusel langeb nende saak ja nõrgeneb juurdekasv
vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170–190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5-6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla lupjamine: nimelt ei kannata kirsipuud mulla kõrget happelisust, selle tulemusel langeb nende saak ja nõrgeneb juurdekasv
geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on kitsam kui alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb
Põllumajandusmasinate kasutamisega seonduvad kulud näiteks teravilja tootmisel olid 2004 a. 50- 70 % omahinnast sh. masinate ja tootmishoonete amortisatsioonikulud on 20 -24%. Masinakulude vähendamisega saaks märgatavalt vähendada vilja omahinda. Tõhusus ehk efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada: 1) teravilja saagitaset erineva mullastikuga põldudel ja selle sõltuvust väetistest ja taimekaitsevahenditest; 2) Masinatöökulude ( alates künnist kuni vilja säilimiseni ) suurusi 3) Teravilja müügihindasid Ühetüübiliste masinate kasutamisel, kui ei esine olulisi erinevusi põhi-ja abimaterjalide (seeme, väetised jt.) kulutamisel, võib piirduda ka ainult tehnika ekspluatatsioonikulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest:
annaabi.ee 
