Raadio- ja sidetehnikainstituut Mikrolainetehnika õppetool Isesisev töö nr.1 õppeaines ,,Sideseadmete mudeldamine" Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Töö eesmärk. Analüüsida ionosfäärset levi maakera kahe punkti vahel, tutvuda ionosfäärse side eripärade ja mudeldamise programmiga VOACAP. Analüüsitavad punktid: A: Madrid, Hispaania koordinaadid 40.24.N, 03.41W. B: Tallinn, Eesti koordinaadid 59.25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik. 1. Käivitasin programmi VOACAP ja sisestasin andmed. Joonis 1. Andmetega peaaken 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast. Joonis 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast jaanuaris
Uurimistegevuses tähendab see tõsist uudsete vormilahenduste otsimist. Kvalitatiivkvantitatiivsetes uurimustes kasutatakse sisuanalüüsi koos statistilise analüüsi võimalustega. Võiks öelda nii, et integreeritud uurimustes lisandub kvalitatiivsele analüüsile statistiline ,,kontroll". Kui kvantitatiivses lähenemises valitseb statistika kui ainuõige ja teaduslik meetod, siis integreeritud uurimuses on statistikal täita kirjeldamise, mudeldamise ja kontrollifunktsioon. Seega teadustöö on alati kvalitatiivne ja kvantitatiivsele jääb vaid statisti ja vormistamise või uute vormilahenduste otsimise roll. Tegelikult eraldi võetuna ei eksisteeri kvantitatiivset ja kvalitatiivset teadust. Need on ühe terviku loomulikud komponendid. Saame vaid rääkida teadusest, kus kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel kui terviku osistel on täita oma funktsioon
talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele
oletusi/hüpoteese, mis põhinevad testil või korpusanalüüsil, selle tulemuste analüüsil ja mudeldamisel. Kui mudeli väljund on inimese käitumine (keeletöötlus vm) on sarnased/samad, on mudel õnnestunud = kui mudel ja inimene käituvad sarnaselt, on mudel õnnestunud. Uurija hüpotees sõltub väga oluliselt tema teoreetilisest taustast. Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad
2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal) Kognitiiv-käitumuslikus teraapias kasutatakse agressiivse käitumise modifitseerimiseks viha juhtimist ehk viha kontrollimist (Anger Management) ja agressiivsuse asendamise
· Bioloogiline teooria- agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele (Konrad Lorentz). · Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse. · Sotsiaalse õppimise teooria- Albert Bandura arvates on agressiivne käitumine õpitud kas a) läbi enda kogemuste või b) läbi teiste käitumise mudeldamise. · Kombineeritud agressiooni mudel- sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove/ Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni ehk aktiveerivad emotsioone (selleks võib olla müra, kuumus, VANGLAEKSPERIMENT).
süsteemi, võimekateks teostajateks. Varase lapsepõlve kunstihariduse eesmärk ei saa kunagi olla lastele värviraamatute andmine või nõudmine, et nad kopeeriksid ühte konkreetset kujundlikku skeemi, kui viisi, kuidas peab õppima joonistama. Kuid tundlik tegevuste tutvutstamine, mis aitab lastel mõista ikoonilise kujutamise iseloomu, väärtust ja kohta ja tutvustab neile laiemat valikut pildilise kujutamise süsteeme, mis toimivad nende kultuuris, olles toetatud, vestluste ja mudeldamise läbi, kuidas erinevaid effekte võib saavutada, modelleerimine, kuidas erinevaid tulemusi saavutada, annab lapsele vabaduse valida mis tahes süsteemid, mis kõige paremini teenib nende eesmärke ja vajadusi nende elu eri aegadel. Oluline on märkida, et eriti varases lapseeas võib laste pildilise kujutamise kavatsustel olla vähe pistmist kunsti modernistlikule "lapse kunsti" standardile vastava pildi loomisega. Nende
-) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil. -) 2-2,5 eluaasta: keerulisemad laused ja kes-kus küsimustele vastamine. -) 3-4 eluaasta: laps kasutab õigeid reegleid, aga erandeid ei arvesta. * Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud. * Kuidas laps keelt õpib kohta on kaks teooriat: -) Skinneri teooria: *) Õppimisteooria: laps õpib keele mudeldamise ja harjutamise kaudu. Oluline on, et lastega räägitakse õigesti ja palju ning vigu parandada. Ei seleta kurtide õppimist ja ülereguleerimist. -) Chomsky teooria: *) Keeleorgani teooria: keele omandamiseks on inimesel pärilikud omadused. Ajus on keeleorgan, mille abil kõneleda ja mõista keelt. *) Keele omandamiseks on teatud kriitiline periood ehk ajus asetsev keeleorgan on tundlik keele arengule. Kui kriitiline aeg lastakse mööda ehk kui sel ajal laps ei kuule keelt, siis
riimita 5-silbikute 7-silbikute vaheldumisele. Klassikaline tanka koosneb viiest värsist silpide arvuga 5,7,5,7,7, kokku seega 31 silbist, kusjuures 3. värsile järgneb kohustuslik paus e tsusuur. Tanka esimese kolm värssi kattuvad oma ehituselt haikuga. 13. Kirjandusajaloo mudeldamisvõimalused 19. sajandil arenevad välja positivistlikud kirjandusloo mudeldamise viisid: evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik kirjanduslugu püüdleb objektiivse ranguse ja kausaalse seletuse poole, võttes eeskujuks loodusteadused. Teisalt jätkub romantilise esteetika mõju: kirjanduse sidumine kirjaniku eluga, suured kultuuritüpoloogiad (Spengler). 20. sajandi alguses rõhutatakse kirjandusliku teksti ainulaadsust. Teksti sõltumatust kontekstist, autori elust. Kirjandusliku teksti ja konteksti vahel on alati teatud distants.
LIIGUTUSTE ARENG. Vastsündinul liigutused koordineerimata o 2,5 kuuselt teeb kindla suunaga liigutusi o 4 kuuselt haaramisliigutusi o 7 kuuselt hakkab tegutsema 2 esemega. Kõne arengul 2 peamist seisukohta: 1. Lapsed sünnivad valmis kõneaparaadiga, kuid puudub kortikaalne kontroll häälikute üle. 2. Inimese artikulatsiooniaparaat sarnane primaatide omaga. Kõne arengu teeoriaid: 1. Õppimisteooria (Osgood, Skinner) · Keel omandatakse mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu 9 kuuse lapse häälitsused koosnevad peamiselt emakeele häälikutest. Samas raske seletada, miks kõik pooleteistaastased lapsed hakkavad rääkima telegrammstiilis, kuigi suurem osa neist ei ole kedagi kuulnud niimoodi rääkimas Samuti ei oska seletada 2.eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti 2. Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor)
agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina:
agressiivset käitumist) Frustratsiooni-agressiivsuse teooria Dollard jt 1939 – agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse Agressiivne käitumine on reageering frustratsioonile Selle ennetamiseks tuleks inimesel omandada alteratiivseid toimetulekuoskusi Sotsiaalse õppimise teooria A.Bandura 1973 arvates on agressiivne käitumine õpitud kas (1) läbi enda kogemuste või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel – mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina:
10. Mudeli järgi õppimine Millistel tingimustel õpitakse mudeli järgi: kohatut, agressiivset käitumist, kui ka kohast käitumist. Saab õpetada ka täiesti uusi käitumismustreid, oskusi, mis tal pole käitumisrepertuaaris. Milline mudel töötab Mudeli karakteristikud: vanuselt, soolt, staatuselt, prestiiz, lihtne vs keeruline käitumine. Vaatleja: madal enesehinnang, madal eneseusk, kinnitus mudeldamise eest. Eksperiment selle nuku peksmisega. Teine video: kohase käitumise õppimine. 11. Karistamine Operantne tingituse viis Kohatule käitumisele järgneb negatiivne sündmus. TÕHUSAM: kohatu käitumise tõenäosus tulevikus väheneb selle tõttu, et mingi privileeg on ära võetud. Karistus! Tõhus, kui see on vahetu, järjepidev, kui karistab see indiviid, kes lapsega lähisuhetes.
mis võimaldaksid selle üsna keerulise koosluse sujuvat toimimist. Tuleb sidustada käitumistavad kohta. Käitumistavasid ja märguandeid tuleb selgitada, mudeldada ja jälgida. Lasteaiaea- ja reeglid töötavasse süsteemi ning seejärel õpetada seda süsteemi teadlikult, läbi arutelude, liste puhul tuleb selgitada ja mudeldada ka „isiklikku ruumi/kohta“, kui „ollakse vaibal“ mudeldamise, julgustamise ja õpetajapoolse juhtimise. ning käte ja jalgade enda juures hoidmist (kuigi ka teismelistele kulub ära selge sõnum 34 35 testosteroonipõhise vennastumise kohta
annaabi.ee 
