1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga kord eraldi kokku, mitte aga
põhjendamise oskust. · Uue meedia kirjaoskus töötaja oskus oma mõtteid edastada, ning seejuures kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid. · Transdistsiplinaarsus ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetensiga- süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine(komplektne mõtlemine). · Disain-mõtlemine see tähendab oma oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda. · Enesejuhtimine oskus endale vajalik info eraldada ebaolulisest. Väga oluline oskus. · Virtuaalne koostöö oskus töötada virtuaalselt (keeleliselt,sõnaliselt) erinevates töörühmades ja neid juhtida, seal hulgas hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada nendes ikka kollektiivi tunnet. Mõjutused: ¤ Eluea pikenemine muudab oluliselt nii inimeste karjäärimudeleid kui õpiprotsesse
saavutuste kohta. Samuti kui kommertsturunduses rakendatakse ka sotsiaalturunduses püstitatud eesmärkide hindamiseks SMART analüüsi, mille kohasel iga üksik eesmärk peab saama hinnatud järgmiste parameetrite osas: Specific, Measurable, Achievable, Realistic, Timely s.t. eesmärgid peavad olema võimalikult konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ning ajastatud . Otstarbekaks võib osutuda kaugema ja suurema eesmärgi saavutamise protsess mudeldada või jaotada see omakorda väiksemateks eesmärgistatud etappideks. Käitumise jaotamine eesmärgistatud etappideks on seotud nn. püüdmise teooriaga/Theory of Trying (Bagozzi & Warshaw, 1990) (Michaela Zint, 2002). Selle teooria kohaselt vaadeldakse tegevust kui üksikute käitumisaktide seeriat. Kõiki etappe saab hinnata s.r nende tulemuslikkust mõõta ning seeläbi prognoosida ka tulevikku. See annab inimesele suurema selguse tema senisest
Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Iga teos on unikaalne, kuna iga lugeja mõtestab teose enese jaoks erinevalt lahti. Kirjandusteadlased
sümboolsetest üksustest, mis pärinevad konkreetsetest keele kasutamise juhtumitest. See tees ei erista teadmisi keele ja keele kasutamise kohta. Teadmised keele kohta ongi teadmised, kuidas keelt kasutada. 6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised Selles osas keskendutakse tähtsamatele teoreetilistele lähenemisetele, mis kognitiivses lingvistikas uurivad grammatikat. Kognitiivse grammatika eesmärk on mudeldada rääkija-kuulja teadmisi keelest nii, et need oleksid kahe põhikohustusega kooskõlas: üldistus ja kognitiivse kohustusega. 6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem Leonard Talmy grammatika mudel võtab omaks sümboli teesi ja nagu teised kognitiivse grammatika mudelid leiab, et grammatika üksused on loomupäraselt tähenduslikud. Kuid Talmy mudel eristab grammatilisi (suletud) ja leksikaalseid (avatud) elemente. Need elemendid
Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: i. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine ii. Printsiibi rakendumine iii. Printsiibi levimine iv. Printsiibi automatiseerumine. b. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? a. Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: i. valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus
vastavust hakkab mõjutama · süntaktika uurib,kuidas märkide teksti kokkupanemine hakkab nende tähendust mõjutama. E kui märke üksteise külge paneme, hakkavad need märgid üksteist mõj tähenduse tasandil · pradigmaatika uurib tähenduse sõltuvust kasutajast ja kasutuskontekstist veel probleemne nähtus Denotatsioon/konnotatsioon · e otsene tähendus ja kaudne tähendus · läbi aja olnud mitmeid katseid nende vastavust mudeldada, sobitada · konnotatsioonist rääkides,kui mei lon Saussire märgimudel,ksu sõna ja idee, siis selle mudeli järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis
(2) Printsiibi rakendumine (3) Printsiibi levimine (4) Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29.Mismoodi saab mudeldada euroopa kirjanduslugu? kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: (1) valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal-poliitiline mõiste; filosoofiline
4. Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: 1. valgustus - periodiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus
Rahvusliku arengu olulisimaks eelduseks jäi emakeelne haridus. Emakeel on eesti vaimsuse põhiline kandja. Eesti kultuuris on toimunud tähelepanuväärselt kiire areng eesti talupojakultuurist euroopalikuks kirjakultuuriks. See on äärmiselt kohanemisvõimeline. Emakeeleoskuse kasvuga kirjakultuuri arenedes tõusis ka ümbritseva maailma ja seda seletavate tekstide mõistmise oskus, sest keel tekstina on vahend, midagi, mille abil mudeldada maailm. Keel väljendab mõtlemist, see on kultuuri piirväärtus. Eesti keel on eesti kultuuri mälu, sündmuste jada ja tõlgendus. Kõik väärtuslik, mis leidub kultuuris saab ju keelise väljenduse keelel on aktiivne roll tegelikkuse suhtes. Rikas ja arenenud keel on kõrge vaimsuse tunnistaja. Keele arengu taset ei iseloomusta mitte üksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele väljendusrikkus (eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid)
Samuti kui kommertsturunduses rakendatakse ka sotsiaalturunduses püstitatud eesmärkide hindamiseks SMART analüüsi, mille kohasel iga üksik eesmärk peab saama hinnatud järgmiste parameetrite osas: Specific, Measurable, Achievable, Realistic, Timely s.t. eesmärgid peavad olema võimalikult konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ning ajastatud . Otstarbekaks võib osutuda kaugema ja suurema eesmärgi saavutamise protsess mudeldada või jaotada see omakorda väiksemateks eesmärgistatud etappideks. Käitumise jaotamine eesmärgistatud etappideks on seotud nn. püüdmise teooriaga/Theory of Trying (Bagozzi & Warshaw, 1990) (Michaela Zint, 2002). Selle teooria kohaselt vaadeldakse tegevust kui üksikute käitumisaktide seeriat. Kõiki etappe saab hinnata s.r nende tulemuslikkust mõõta ning seeläbi prognoosida ka tulevikku. See annab inimesele suurema selguse tema senisest saavutusest ning
• Lasteaias ja esimeses kooliastmes pole lapsed oma „teisestest“ käitumisviisidest alati meelt olla“ (kuna õpetaja on nende ülemus) või: „Lapsed peaksid mu käsku täitma juba esimesel teadlikud. Kasuks tuleb hilisem (omavaheline) vestlus, et selliseid käitumisviise neile korral“ või: „Lapsed ei tohiks vastu hakata“. Kõige tavapärasem uskumus, mida ma kuulen, on: selgitada ja isegi põgusalt mudeldada (vt lk 108).1 „Lapsed ei tohiks olla ebaviisakad, nad peaksid oma õpetajatest lugu pidama“ (punkt). • Vahel tulenevad „teisesed käitumisviisid“ harjumusest. Õpilane ei pruugi olla teadlik, „Peaksid“ ja „peavad“ on seletusstiilis sageli probleemiks. Siin esineb käskiv kõneviis; tihti eba-
enamasti kaudsel teel. Seda nimetatakse vahel ka mudelõppeks. Kaudse õppimise korral toimib ka kaudne kinnitus, s.t. kinnitus, mida ei saa õppija ise, vaid mida ta näeb mudelile osaks langevat. Mudeli kohta on eksperimentaalselt tõestatud, et õppimine on tõhusam, kui mudel on õppijale ligitõmbav, temast natuke prestiizhikam, et jäljendama kutsuda, aga piisavalt sarnane, et jäljendamist soodustada. Soovitavat käitumist on kasulik mudeldada vaid natuke paremini õppija tasemest ning siis esituse täiuslikkust vähehaaval tõsta. Ise-ennast- kommenteeriva mudeli pealt on kergem õppida kui vaikivalt mudelilt. On selgunud, et mudelõpe annab oma osa mitmesuguste foobiate kujunemisele, sageli kardavad tütred sedasama, mis emad. Veel suurem on mudelõppe osa häirete ravimisel, eriti lastel. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete, lapseea käitumishäirete ja hirmude korral on ise-ennast-
öeldes kahe ilma piiril on ajaloos tä- toimimist, sõjaks valmistumist ning hendanud eelkõige seda, et siinne võimalikku sõjapidamist tulevikus. territoorium on olnud aegade jook- Sõjateaduse ülesanne on adekvaatselt sul pidevalt vallutuse objektiks. Juba tulevikku prognoosida ja mudeldada, 1930. aastal tõdes üks Eesti tunnusta- aidates sel moel kaasa riikluse püsimi- tumaid sõjaajaloolasi Hendrik Sepp: sele ning julgeoleku tagamisele. Sõja- "Naabruses elavad rahvad ja riigid on teaduste alla kuuluvad strateegia, tak- Eesti ja Läti pinnal võidelnud osalt ene-
annaabi.ee 
