Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahendust, suhtluses, tunnetamine, seoseid, inkubatsioon, illuminatsioon, varasemaid, osadeks, lauseanalüüs, terviklikku, lauset, kohtumisel, esiletoomine, üldistamine, teades, elavhõbe, alumiinium, kuld, abstraheerimine, sidumata, otsustus, jaatamine, eitamine, intuitiivne, kujundlik, kujunditel, paindumatu, märkaminePsühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.
inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad. Taju Taju on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma.
tähistatakse sõnaga, sõna on märk, mis tähistab objekti, konkreetseid asju aga ka abstraktseid nähtusi. Mõtlemise iseloom: *üldistav mõtlemine ühendab sarnaseid nähtusi ja esemeid, mõeldakse kõne ja sõnade abil. *otsiv, juurdlev. *kaudne võimaldab tegeleda ja juurelda asjade ja nähtuste üle, mida me otseslt ei taju. *mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi. Mõtlemisoperatsioonid: *analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. *süntees osade mõtteline ühendamine tervikuks. *võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine. *Abstraheerimine eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. *üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel, nt kõik metallid juhivad elektrit. Mõtlemisvormid: 1)Mõiste: *sisu (olulised/mitteolulised tunnused), *maht (kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab).
2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid
olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju, mis praktikas osadeks jagatavad ei ole ( nt psüühilised nähtused) · Süntees on analüüsile vastupidine protsess, siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks (nt võetakse üksikud iseloomujooned ja moodustatakse neist mõttes terviklik iseloom)
Kes selle välja töötas ? Millal ? Nimeta psühholoogia 5 teoreetilist suunda, nende esindaja ja põhiseisukohad. Nimeta vähemalt 6 psühholoogiaga seonduvat teadust. (Õpik lk 10) Nimeta vähemalt 2 psühholoogia teoreetilist- ja 4 rakendusharu. Nimeta 3 uurimismeetodite rühma. Mida tähendab korrelatsioon ? Too üks näide positiivse ja negatiivse korrelatsiooni kohta ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku
poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid. 3
olemasolevaid teadmisi. Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetus protsess. Mõtlemise liigid on: 1.kaemuslik-motoorne (vaatamine-liikumine) 2.kaemuslik-kujundiline 3.abstraktne: toimub ainult sõnade abil Mõtlemisel kasutab inimene erinevaid mõtlemis operatsioone. Mõtlemis operatsioonid on mõtted, mida kasutatakse mõtlemisel: analüüs süntees võrdlemine üldistamine abstraheerimine Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju mis praktikas osadeks jaotavad ei ole. (psüühilised protsessid) Süntees on analüüsile vastupidine protsess. Siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks. Analüüs ja süntees on omavahel tihedalt seotud ja tingivad vastastikku teineteist. Et midagi analüüsida on vaja tervikut, terviku saamiseks on vaja jälle osi.
vähene suhtlemine, korduv negatiivne suhtlemine. Sekkumisviisid: Kontrollida emotsioonide väljendamist protsesside ja reeglite abil, anda võimalus emotsioonide väljendamiseks, taju täpsustamine ja positiivse hoiaku loomine, suhtlemise suurendamine, negatiivse käitumise välistamine, julgustada probleemi fokuseerimist. o Huvide konflikt: Põhjustamine: Võistuslikkuste tunnetamine, põhiliste huvide vastandlikkus, protseduurid, psühholoogilised huvid. Sekkumisviisid: Tähelepanu huvidele, mitte positsioonile; firma eesmärkidest tulenevad huvid, objektiivsete kriteeriumite leidmine, mitmepoolsete kasulike lahenduste leidmine, võimalused arvamuse avaldamised, töövälised ühistegevused. · Konfliktide lahendamise stiilid: o Võit-kaotus:
Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine- klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi- üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast
Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi vorme, värve, lõhnu siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks.
· Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist täiendavad. Ühest
8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega. Järgmisena käsitlen ma intelligentsust ja selle mõõtmist. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole
maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist. Psühhofüüsika füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks
Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist. Psühhofüüsika füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks.
püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine õppimisvorm, mis on oluliste mõjurite (vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm. Formeerub tavaliste proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult, näiteks dresseerimise teel. Intellektuaalne kätumine omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskonnatingimuste muutumistele. Oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. ( inimene, inimahv, delfiinid, koerad) Teadvus võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, eesmärgilisus, ühiskondlik ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid,
kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm.formeerub tavaliselt proovide ja vigade meetodil , kuid võib ka tahtlikult, nt dresseerimise teel. Intellektuaalse käitumise jooni täheldatakse kõrgemalt arenenud imetajate,nt inimahvide, koerte, delfiinide, inimeste juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimuste muutumistele.iseloomulik on oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend , seda rohkem on arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd"
kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm.formeerub tavaliselt proovide ja vigade meetodil , kuid võib ka tahtlikult, nt dresseerimise teel. Intellektuaalse käitumise jooni täheldatakse kõrgemalt arenenud imetajate,nt inimahvide, koerte, delfiinide, inimeste juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimuste muutumistele.iseloomulik on oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend , seda rohkem on arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi „siin ja nüüd“
Primaarsed ja sekundaarsed tunded, nende väljendamise mõju suhetele Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni. 2.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsessi etapid. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või
Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt
Vaatlus- kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan, nähtut kontrollitakse, uurmise objektiks on inimese käitumine. Küsitlus- NB! Õige valim! Võib kasutada hinnangulehte. Vestlus- usalduslik vahekord, plaan, sobiv aeg, sobiv koht. Test- küsimuste või ülesannete seeria, kus tavaliselt on antud vastusevaraindid. Kirjeldav- ei seleta käitumist, üldistab. Korrelatiivne- leiab käitumisviiside vahelisi seoseid, võimaldab prognoosida. Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e
esimene vaimuhaigla 18.saj. hullude vabastamine ahelatest (Ph. Pinel) Animism - maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“). Psühholoogia kui teadusharu 17.-18. saj. teadusliku meetodi võidukäik. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19. sajandi psühhofüüsika. See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel.
- Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline ega täiuslik töötlus - Aeglaselt liikuvaid ühikuid avastatakse aeglasemalt ja kiiremaid kiiremini - Klassikalised kognitiivsed eksperimendid
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus. Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
· Vaimsed võimed · Iseloom (karakter) · Väärtused ja hoiakud (kõige rohkem sotsiaalne pool isiksusest (õpitav nö) Persona mask (kr. Lad k) Kas isiksus kui mask on sotsiaalne ,,mina" teiste jaoks, mida inimene näitab välja varjamaks oma tõelist ,,mina" või sümbolit, mis annab aimu tõeslisest ,,minast"? ERINEVISIKSUS PEAKS EHK VÄLJENDUMA KA INDIVIIDIDE VÄLISTES ERINEVUSTES? Kuid see on siiski jäänud vaid hüpoteesiks, ja ei ole veel lahendust leidnud. Uurimused jätkuvad. NB! indiviidisiksus Indiviid on geofraaviline ja bioloogiline mõiste, tal on oma nimi, sugu, elukoht jne. Kui indiviidi areng on häiritud, siis ei arene välja harmooniline, tsiviliseeritud, normaalne isiksus välja. Võib jääda arenemata ja jääda alaarenenuks. Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates)
tagajärje vahel. Suhtlemine ehk kommunikatsioon. 3.6. Inimene ja tema suhtumine oma pärinemisse loomariigist Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi nelja tunnuse inimesele ainuomasust on võimalik vaidlustada. 3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud
probleemide lahendamisel. Protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamise võimet nimetatakse sageli kõrgema astme ülesandeks. Need metakognitiivsed oskused aitavad meil samuti lahendada paljusid probleeme varemõpitu vahendusel, kuid siin ei esine sarnasus üksühesel kujul. Nägemaks varasema teadmise või oskuse sarnasust käsitletava probleemiga, on vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. 7. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism (äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames, Võgotski sotsiaalkonstruktivism). Konstruktivistlikud õppimise käsitlused rajanevad Piaget, Võgotski,
6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli „Talendi ja iseloom pärilikkus“; General intelligence – üldintelligentsus; see on
Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli ,,Talendi ja iseloom pärilikkus"; General intelligence üldintelligentsus; see on
ühiskond ja kasvatus on need, mis selle täis kirjutavad ja meid selliseks muudavad, nagu me oleme. * Kant 1724-1804 a. Elas Königsberg (praegune Kalininkrad) 18 sajandi kõige tuntum filosoof. Väidab, et inimese mõistuses on selliseid omadusi, mis ei saa olla kaasasündinud. Ta arvas ka, et kaasa antud on aeg ja ruum ja selle korrastamine. Ta väitis, et psühholoogiast ei saa kunagi teadust ja tegi sellest 3 teesi. Ühes nendest seisis, et inimese 'mina' tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia jääb alati kirjeldavaks ja iseenda kogemusele rajanevaks, aga mitte teadvuseks. Veel arvas ta, et teadus on distsipliin, kus saab ainult matemaatikat rakendada. Kolmandaks väitis ta, et psühholoogias ei ole võimalik kasutada eksperimente, sest psühholoogia ei suuda kontrollida seda nähtust mida uurib, ehk hinge. Seetõttu ei saa ka katseid teha. Tegi sellega psühholoogiale teadmatult teene ja aitas arengule kaasa.
Eeltähelepanu - infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tp jaoks, Tähelepanu omadused: valivus, püsivus, jaotuvus, ümberlülituvus, maht Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline;
annaabi.ee 
