sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele. Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide
Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika materiaalne alus, et psüühika on aju funktsioon, et füsioloogiline on esmane ning psüühiline on sellest tulenev. 6.Vajadused ja motivatsiooniseisundid Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. a.i.1.a.i.1. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased
aga konkretiseerib selle.See on arusaamine vajadusest,tegevusest selle rahuldamisel,eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. MOTIVATSIOONISEISUNDID Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.See võib olla emotsionaalne poolt-või vastureaktsioon,positiivne või negatiivne hinnang,suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse,üks või teine tajuvariant,üks või teine liigutus jne.
Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval. Valida tuleb lähenemispüüde ja eemaldumispüüde vahel, kuna samal objektil on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Nt. kui toimub rünnak ja mõni inimene juhindub reaktsioonides enese alalhoiul, teisel domineerib kodanikukohuse humanistlik vajadus, kolmas tasub omakasu lõikamise võimalust. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused, · Soovid, · Kavatsused · Huvid,
Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval. Valida tuleb lähenemispüüde ja eemaldumispüüde vahel, kuna samal objektil on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Nt. kui toimub rünnak ja mõni inimene juhindub reaktsioonides enese alalhoiul, teisel domineerib kodanikukohuse humanistlik vajadus, kolmas tasub omakasu lõikamise võimalust. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused, Soovid, Kavatsused Huvid,
5 Motiivide funktsioonid: x Põhipüüdluste defineerimine x Valikukriteeriumide mõjutamine x Oodatavate eesmärkide identifitseerimine x Teistele mõjudele viitamine 2.4. Maslow vajaduste hierharhia motiivide suhtes Vajaduste kuulus kolmiktrio: x Jõud kontrollida (Power) x Kuulumine (Affiliation) x Saavutus (Achievement) Inimese motivatsiooniseisundid: x Hoiakud x Veendumused ja tõekspidamised x Soovid x Kiindumused x Kavatsused x Kired x Huvid x Kognitiivne dissonants 2.5. McGuire'i psühholoogilised motiivid 16 kategooriat; 2 kriteeriumi määrab 4 peamist kategooriat: x Kas motivatsioon on kognitiivne või afektiivne?
taandumine/taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused
konflikti; 5.regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või füsioloogilisele arengutasemele – s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. 18 Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused
Tal ei ole erilist vajadust juhtida. Oskab lõbutseda, võtta aega ka puhkamiseks. C-tüüp ei ole veel teaduslikku kinnitust leidnud, kuid seda uuritakse. Depressioonile kalduvus, madal või vähene sotsiaalne toetus, suruvad tundeid alla. Endasse suunatud. C- tüüp on pigem iseloomulik naistele ja seotud kehaliste somaatiliste haigustega. Aga see kõik vajab veel uurimist. Perfektsionist. Stress ja emotsioonid Emotsioonid on motivatsiooniseisundid. Emotsioonikeskus on kõige vanem ja arenenum ajuosa. Anatoomilisel tsuudab see esmotsionaalne süsteem tegutseda ajukoorest sõltumatult. Seega on võimalik tekitada emotsionaalseid mälestusi ilma vähimagi teaduvtamiseta. Emotsionaalse reaktsiooni triaad: Subjetiivne kogemus neurofüsioloogiline mingi asi.... Meeleolu on pikemaajalisem, emotsioon lühiajalisem. Emotsioon loob meeleolu. Enesetõhusus isiku uskumus selle blablabla. Tööstress
eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele. Motiivide konflikt valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja teatud barjääri või takistuste kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. Motiiv ja eesmärk tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motivatsiooniseisundid hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid,veendumused, tõekspidamised, püüdlused,kiindumused, kired Hoiakud püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla nii emotsionaalne poolt-kui ka vastureaktsiooni, pos või neg hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Seadumused varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt
3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2
Ta eristas kolme astet : (1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõju. Nende hoiakute puhul puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine ja neid üldreeglina teadvuse tasemel ei tunnetata. (2) Sotsiaalsed hoiakud (suhtumised) ja nende süsteemid. (3) Kõrgema astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. MOTIVATSIOONISEISUNDID MS ja nende seotud mitmed konkreetsed probleemid (nt nõudlusnivoo, kognitiivne dissonants jmt) on keskseteks isiksuse ja tema olekute karakteristikuteks. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada, püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamiseks. Mõiste
annaabi.ee 
