võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine – Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi püstitamist, mille püstitamisel töötaja ise on osalenud. Mõjutusteooria – käitumist vaadeldakse muutuva suurusena ja käitumises soovitud muutuste esilekutsumise võimalusena nähakse teatud mõjurite (juhendamine, ergutamine, tagasiside) kasutamist. Inimene tahab korrata positiivset kinnitust leidnud tegevusi ja püüab vältida soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevusi.
Traditsioonilise realismi järgi on inimeste loomuses olla ahne ning saada rohkem võimu, mistõttu näevad riigid pidevalt vaeva, et oma mõjujõudu suurendada - see on üks põhjustest, miks sõjad puhkevad. Kuigi riigid on need, kes rahvusvahelisel areenil osalevad ja on kõige tähtsamad, juhivad riiki inimesed ehk riigipead, kes alustavad sõda või muudavad poliitilist süsteemi, et enda võimu ja rikkusi suurendada. Nende ahnus ja iha võimu järgi on peamiseks motivatsiooniallikaks. (Elman, 2007.) Samuti postuleerib realism, et otsuseid tuleb teha ratsionaalselt selleks, et enda jõudu suurendada. Selleks, et enda mõjuvõimu laiendada tuleb vältida igasugust omavahelist koostööd, et olla ise ainuüksi võitjapositsioonil, mistõttu on riikide suhted "nullsumma mäng" ehk seal, kus on võitjad, on alati ka kaotajad. Realistid väitsid, et maailmas valitseb anarhia. Riigid olid need, kes tegid lõpliku otsuse poliitilistes
võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria Vroom, Porter, Lawler tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi püstitamist, mille püstitamisel töötaja ise on osalenud. Mõjutusteooria käitumist vaadeldakse muutuva suurusena ja käitumises soovitud muutuste esilekutsumise võimalusena nähakse teatud mõjurite (juhendamine, ergutamine, tagasiside) kasutamist. Inimene tahab korrata positiivset kinnitust leidnud tegevusi ja püüab vältida soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevusi.
Neile õpilastele näib olevat iseloomulik vähene huvi koos soovimatusega pingutada. Autor on rõhutanud motivatsiooni olulist, sest selle abil on võimalik õpilast õhutada positiivselt tegutsema, kasutades seesmisi kui väliiseid stiumeerimise viise. Õpetaja ja klassikaaslaste tugi, kiitmine ning märkamine on õpilasele suureks motivatsiooniks ja enesehinnangu tõstjaks. Eriline individuaalne kohtumise aeg, mida käitumistaastuse lähenemine võimaldab, on iseenesest võimsaks väliseks motivatsiooniallikaks. Ometi peab õpetaja ka teavitama last, et ebaõnnestumised on normaalseid ning et neid juhtub kõigil. Isegi täiskasvanutel on raske harjuda selle tundega, ka nemad ei tee vahet ebaõnnestumisel ja ebaõnnestuja olemise vahel. Klassis on väga oluline, et õpetaja paneks tähele, kui laps keskendub liiga oma ebaõnnestumisele ning sellisel juhul peab ta kiiresti kasutama julgustavaid meeldetuletusi kavas püsimise kohta. Ebaõnnestumised võivad olla loomulikud siis, kui me neist õpimine.
allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi, NSVL muutus tööstusriigiks. Selle käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus, rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise, mis tõi omakorda kaasa elanike vaesumise. Oli plaan katta terve Nõukogude Venemaa elektriga, toimus sotsialistlik võistlus, mis oli motivatsiooniallikaks, et rohkem tööd teha, palgad olid madalad ning elutingimused tagaplaanil, sunnitöö, toimus normide täitmine, milleks kasutati terrorit. Kollektiviseerimine 1929 aastal alustatud kollektiveerimiskampaaniaga lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika. Jõukamatelt talupoegadelt nn kulakutelt võeti maa. Konfiskeeritud vilja said talupojad endale. Moodustati kolhoose, mille peale hakkasid talupojad mässama ja toimus ka massiline kulakute
Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. 8.4 Stalini võimuletulek eesmärgiks sotsialismi ülesehitamine, tema ajal kujunes väljas kommunistlik totalitaarne diktatuur. 8.5 Industrialiseerimine ehk sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse aluseks oli plaanimajandus ning viisaastakud. Sunnitööle saadeti kulakud ja vangid. Tihti oli töö üsna mõttetu, lasti ehitada raudteed kuhugi põhja vms. Sotsialistlik võitlus inimese motivatsiooniallikaks. Norme pidi pidevalt täitma, selle nimel võisteldi. Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25% konfiskeeritud viljast endale. Moodustati kolhoosid. Esinesid talupoegade vastuhakud ja kulakute massilised küüditamised
ülesnäitamine suurenda edutamise võimalust ja et selline käitumine on teiste poolt tunnustatud) III Olulisus inimene hindab pingutuse ja selle tagajärgede ning tasude väärtust enda jaoks. Arvestatakse nii võimalike tasude kui negatiivsete tagajärgedega. Inimene peab uskuma, et ta saab oma pingutuse eest vastava tasu. Pingutuse tugevus sõltub tasu olulisusest/väärtusest inimese jaoks. Rutiinsete ülesannete puhul võib motivatsiooniallikaks olla pigem rühma norm või harjumus NB! Inimesed nende väärtused ning hinnangud oodatavatele tagajärgedele on erinevad. 2 Motivatsioonist _ majanduskool Kui inimene tunneb, et ülesanne on võimetekohane, tema tegevus on tulemuslik, tasu on väärtuslik kannustab see tööd paremini tegema ja tekib nn. positiivne motivatsiooni tsükkel, vastasel juhul motivatsioon langeb.
kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratletavad (näiteks heaolu tõus, kindlustunde kasv); * Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris. * Avaliku sektori tuleb strateegilisi plaane kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega. *Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Riigi tasandi lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele. *Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik. * Lühi- ja pikaajalised plaanid võivad avalikus sektoris olla vastuolus. * Meedia suur mõju, eelkõige ebaõnnestumiste võimendamine. * Tegevuste tulemuslikkuse hindamine on avalikus sektoris keerukam kui erasektoris.
ning nende vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel tuleb leida tasakaal. Samuti on huvigruppidel avaliku sektori otsustamisprotsessile sageli suurem mõju kui erasektoris. • Avaliku sektori otsuste tegemisel on vaja leida konsensus, strateegilisi plaane tuleb kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega • Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Seevastu riigi tasandi strateegilisel juhtimisel lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus? • Strateegiline planeerimine keskendub optimaalse strateegilise otsuse langetamisele • Strateegiline juhtimine keskendub strateegilistele tulemustele 5
töö kvaliteedi tõus kõrgem kliendi rahulolu ei toimu töölt puudumist ei pea pidevalt uusi töötajaid otsima vähem kõrvalekaldeid streigid, varastamised 16. Mis on väärtused? Mis on lõppväärtused ja mis instrumentaalväärtused, mõned näited? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: annavad käitumisideaalid on standardiks on motivatsiooniallikaks aitavad säilitada enesehinnangut on aluseks otsustamisel. Väärtuste jagunemine: Lõppväärtused ehk põhiväärtused ehk soovitavad seisundid: need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul, nt elutarkus, mugav elu jne. Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad.
7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut · on standardiks · on aluseks otsustamisel. · on motivatsiooniallikaks Väärtuste jagunemine: · Lõppväärtused ehk põhiväärtused ehk soovitavad seisundid: need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul, nt elutarkus, mugav elu jne. · Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: · Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad. · Kui hästi organisatsiooni liikmed neid tunnevad ja teavad
3. Anna ülevaade väärtuste põhiolemusest ja erinevatest funktsioonidest. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? - 10p Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid: · annavad käitumisideaalid · aitavad säilitada enesehinnangut · on standardiks · on aluseks otsustamisel. · on motivatsiooniallikaks Väärtuste jagunemine: · Lõppväärtused ehk põhiväärtused ehk soovitavad seisundid: need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul, nt elutarkus, mugav elu jne. · Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: · Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad. · Kui hästi organisatsiooni liikmed neid tunnevad ja teavad
annaabi.ee 
