1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki
Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale
Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks. Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude
Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse
Maade kogumisega alustas Ivan Suur ning muutis vürstiriigi suureks tsaaririigiks. Tema alustas ka Kremli laiendamisega. 17. sajandil jõudsid lõpule protsessid, mille tulemusena enamjagu Venemaa elanikkonda pärisorjastati. Vene riik laienes edasi. Õigeusu kirik, mis oli mänginud Romanovite dünastia rajamisel tähtsat osa, lõhenes ning nõrgenes Suure kirikulõhe tagajärjel üha. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa tahtis lääne kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofja oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis,
vahendeid ja inimelul puudus tema jaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. Lapsepõlv. Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas neljapäeval, 30. Mail 1672.aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes või neljateistkümnes laps. Moskoovia tsaaride lapsed tulid tavaliselt ilmale Kremlis ja on peaaegu kindel, et seal nägi ilmavalgust ka Peeter. 1672. Aastal oli tsaaripoja sünd aga selge rõõm. Poiss oli priske ja terve ning kui otsustada tema kaitsepühaku, apostel Peetruse ikooni järgi, mis kohe pärast lapse sündi valmistati vürstlikus töökojas, dokumenteerimaks vastsündinu mõõtmeid, 50cm pikk. (Kui tema pikkuseks oleks olnud 33 tolli, nagu mõned ajaloolased ekslikult on märkinud, siis
abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat.
XIII-XV saj. Paide Vallitorn. 1265. Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel. Gootika Tallinnas. Adam Olearius. Tallinna vaade XVII sajandil. Gravüür teosest "Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta" ,1647. Raekoja plats linnulennult. Raekoda. 1402- Alumises paremas nurgas 04. Pühavaimu kirik. Toompea linnus. Alustatud XIII saj. Toomkirik. u. 1330- Toomkirik. u. 1330-1430.
- Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj. valikuline sekulariseerumine Protestantistlikus kultuuriruumis Kas algsete usuvormide assimileerumine (pirunkirkko, hiisi jne). Halvustav tähendus Või algsete usuvormide isoleerumine (hiis, vanapaganad) Kujunenud piir kristliku ja mitte-kristliku vahel Õigeusklikus kultuuriruumis
aastal. Loodi seitsmest provintsist koosnev Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija, silmapaistev organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar.Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks
Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem moskoovia talupoegi. Moskva Tsaaririigist saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest
vaherahu, mida hiljem korduvalt pikendati. Sageli on väidetud, et ,,Smolino ime" kindlustas Vana-Liivimaale poolesajandilise rahuaja ja päästis ta kohesest vallutusest Venemaa poolt. See väide on kõvasti ülepingutatud, nagu on liialdatud ka ülikiitev hinnang ordumeister Plettenbergile. Tegelikult vajas Moskva-Venemaa enne järjekordset agressioonipuhangut aega juba allaneelatu äraseedimiseks. 16. sajandi esimesel poolel ei olnud Moskoovia välispoliitika agressiivne, kui jätta kõrvale tegelikult juba ammu allutatud Pihkva feodaalvabariigi annekteerimine 1510. aastal. Selles on kerge veenduda allpool esitatud kaardi järgi. Võiks veel märkida, et pärast Venemaaga peetud sõda, 1507. aastal, keelas Plettenberg eesti ja läti talupoegadel relvade kandmise. Seepärast puudubki eesti rahvariiete juurest puss, erinevalt meie hõimurahvast soomlastest. Eestlased lakkasid olemast relvastatud rahvas
Naisel oli pärast ka nurisünnitus. *Oli abiellus 7x . *Vanaisa oli Ivan III. *Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. *Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. *1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. *Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.*Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. -Peeter I (Peeter Suur)- 2m pikk, oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast. *Riigi territoriaalne suurus oli tähtis, tahtis muuta euroopalikuks(euroopameelne).
*inimeste omvahelised kokkulepped, teatavad lepingud ühiskonna toimimiseks *teatav jumalik seadus *riik ei olnud enam jumala tahe aluseks hoopis teatav ühiskondlik leping * valitsejad on rahavteenija, teatav leping rahvaga *Rousseau kui valitsus rikub lepingut, kaob ära rahva allumiskohustus *inimese põhiõigused ei allu lepingutele *miks ei toimi? Rahva rumalus, kiriklikud doktriinid, dogmad, mida teeb kirik, et takistada teamiste levikut? aespootia (tänapäeval dikatuur) *moskoovia (tänapäeva mõsitses Venemaa) *õiglase ühiskonna loomine vägivaldsete vahenditega Prantsuse revolutsioon 17 *valgustuse hilisemfaas radikaalsem * Marx hakati ostima vise, kuidas reaalselt maailma ümber seada, et see toimima hakkaks SOTSIALIStlik maailmavaade hakkas levima *sotsialistide vastus: miks ühiskond ei toimi? ERAOMAND kollektiivne ühisomand assotsiatsioon kogu elu ühiskonnas pidid toimima nende järgi St
annaabi.ee 
