m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Geoloogiline ehitus Pinnakattes on moreen ja mandrijää sulaveesetted. Maakoore võib jaotada kolme ossa: pinnakate, aluspõhi ja aluskord. Neist kõige pealmine kiht pinnakate koosneb Haanja kõrgustikul moreenidest ja mandrijää sulamisvee setetest. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk
· ...piklikumad, kõrgemad, järsemate nõlvadega. · Absoluutsed kõrgused põhjas: 100-120m, lõunas: 70-100m · Kõrgeim on Laiuse voor: üle 140m Aluspõhi, Pinnakate · Aluspõhi sügaval, paljandeid vähe. · Kirdeosas moreenide all alam-siluri mergilised lubjakivid. · kesk-, ja loodeosas on lubjakivid ja dolomiidid. · Lõunapoolseimas osas avanevad devoni settekivimid. · Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel. · Voorte jalamil ning madalatel lamedatel künnistel esinevad gleistunud ja soostunud mullad. · Mullad on viljakad. Veestik
fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge.
Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m.
toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). 3.5 Mullastik ja aluspõhi Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid, lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Mullastruktuur on hea ja põllumajanduse poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus
Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal. helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida. Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? 1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää
pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Oos pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis tekkinud liustiku peal. Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest
Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m, voortevahelistes nõgudes 2-20 m. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall
Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m. Voorte laiuse ja pikkuse suhe kõigub taval 1:4-1:10. Pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused- 5 proksimaalne osa võib olla kõrgem ja järsem kui distaalne
Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää enda poolt kantud moreenist. Ristlõikes on need pinnavormid asümmeetrilised - proksimaalne külg vastu jääd on järsem. Peenem materjal kandub sulamisvetega distaalsele nõlvale kujundades sanduri. Mandrijää kulutus-kuhjevormid Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. * pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m. * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused - proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased
viimase jäätumise moreen harilikult halli värvusega ning koosneb peamiselt kohalike karbonaatkivimite murendmaterjalist. Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas,
Siberi alad pole olnud jäätunud. Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust. Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske. Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest). Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale. Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest. 2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige
annaabi.ee 
