on lubatud vaid pädeva põhjenduse olemasolul. Laialt võttes jagunevad need põhjendused kuude gruppi: ema elu päästmine, ema füüsilise tervise säilitamine, ema vaimse tervise säilitamine, vägistamine/intsest, loote väärareng ning sotsiaalmajanduslikud põhjendused. Maailmas on siiski veel viis riiki, kus on abort keelatud. Nendes viies riigis suhtutakse sellesse väga konservatiivselt ja abordi tegemine on lausa seadusega karistatav. Miks üldse osad peavad aborti moraalituks teoks või ebaeetiliseks? Ehk on paljusid mõjutanud avalikkuses leviv väide, et abort on lapse tapmine. Katkestatakse inimelu vastu tahtmist ja ilma osalisele otsustamisvõimalust andmata. Abort on raseduse katkestamine, mitte lapse tapmine. Sellel seisukohal on kindlasti paljud naised, kes teevad aborti. Inimese keha koosneb mitmesugustest kudedest. Selles mõttes on igaüks meist "kudedeklomp". Samas kannavad kõik antud isiku koed sama geneetilist
oleneb ka muidugi olukorrast. Naised ja vanemad inimesed lasen ka alati esimesena uksest sisse või välja, sest ni on mind õpetatud . Ma ei suhtle paljude inimestega ka , sest ma tunnen et nad ei vääri mu seltskonnas olemist või midagi sellle laatset. Ültiselt ma võõra inimesega väga vabalt ei räägi, sest ma ei tea kuidas neile meeldib suhelda ja milliseid asju nad heaks peavad ja milliseid mitte. Muidu ma olen siuke süngem inimene et paljud peavad mind eba moraalituks juba minule peale vaadetes aga ni sei ei ole ma olen enda emalt head moraali kombed saanud, sest ta töötab politseis ja seal laheb seda vaja. Muidu olen viisakas keegi küsib midagi alati aitan muidugi mind on peaaegu võimatu vihale ajada. Olen vaikne ja enamasti omaette hoidev võõrastes seltskondades. Ma ei solva peaaegu kunagi inimest eriti veel neid nende enda teritoorimumi peal kus tuleb aint kiita. Mida ma pean enda kohta väga moraalseks. Inimesi ka
vaatama asjadelekui omadustele, millega tema tahe võib nõustuda. Kuid hing ja mõistus mitte iialgi. 3.Poe arvates on ainuõige maailma tunnetamise viis intuitsioon, vaist. Seetõttu, et ta niimoodi mõistis olid tema teosed sajandi jagu keelatud, sest ta näitas ja kujutas inimest mängukannina oma kätes, keda on vallutanud saladuslikud jõud. Poe püüdis neid jõude lahti seletada oma vaatenurgast. Kuid seda peeti sel ajal moraalituks. 4.Tänu prantsuse luuletajale Ch. Baudelaire'le (loe: bodläär), kes tõlkis Poe loomingut jõudis see kaa euroopa lugejateni. Eesti lugejateni jõudis Poe 1903. aastal tänu J. Aavikule. Tänu Poe'le hakkasid arenema ulme-, krimi- ja õuduskirjandus. Poe mõistis, et ELU on ilus kuid seda ilu tabab inimene vaid "kurja tehes".
Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud
jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid, kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja. Martin Luther on näiteks öelnud järgmist: Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö Sõdadel oli palju põhjuseid, aga võib siiski väita, et enamik sõda peeti võimu suurendamiseks. Meelis Liiv
Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil. Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab, et on võimu saanud jumalalt
Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli
Esietendus ooper "Nina" kriitika oli vaenulik, esmakordselt süüdistati Sostakovitsit formalismis. 1934. a. teise ooperi "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" esiettekanded tohutu menu nii publiku kui ka kriitikute seas, helilooja kuulsus kasvas Venemaal ja Euroopas. Kuid 1936. aastal tabas S.-it suur sokk: ajalehes Pravda ilmus artikkel "Kaos muusika asemel", kus teda süüdistati läänemeelsuses, reeturlikkuses nõukogude ideoloogiale jms, eriti moraalituks peeti just "Leedi Macbethi". Ähvardati heliloojat, kui ta oma stiili ei muuda (ei pehmenda). S.-i positsioon ja maine olid põrmustatud, helilooja plaanitses isegi enesetappu. II periood 193653. Olude sunnil kohandas oma muusika välist ilmet partei nõuete kohaselt. Helikeel muutus kõlalt konservatiivsemaks, lüürilisemaks, meloodilisemaks, samas ilmnesid teostes varjatult üha teravam iroonia ning mitmetähenduslikud sümbolid
- uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile. - Isiklik elu ja suhtlemine välismaailmaga oli keelatud. - 7 korda ööpäevas olid palvused - tehti tööd ja paastuti - kirjutati raamatuid ajajooksul loobuti rangetest elukommetest. Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus.
b) muutused Kesk-Euroopas (Preisi, Au) c) muutused Kagu-Euroopas(Türgi?) A) Sõjad Hisp vastu habsburgide hääbumine His troon läks Bourborite kätte Inglismaa sai rahulepingu Gibraltari kindlusega täitus I. Peamine eesmärk välistati Bourborite ja Hebsburgide võimaluse (???) Euroopas SÕJANDUS 1) Sõda peeti ühiskonna loomulikuks seisundiks, sest oldi veendunud, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks 2) Palgasõjaväe sõjakäigud olid sageli (???) iseloomuga; palgaarmee komplekteeriti enda riigist, kui ka välismaalt värvatud meestest, seega polnud pa. otseselt seotud ei riigi ega ka rahvaga. Alalisesse sõjaväkke võeti mehed kindlate lepingute alusel 3) taktika ehk õpetus, kuidas võita lahingut strateegia ehk õpetus, kuidas võita sõda 4) Muutused sõjakunstis valitsevaks muutusid
Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse.
lepingutingimusi, kui asjaolud on muutunud. Itaallaste vaated sellele, mis on eetiline, mis mitte, on väga paindlikud, nii et põhjaeurooplased on mõnikord sunnitud kahtlema nende aususes. Lewis (2003, lk 21) väidab ka, et kui itaallased painutavad reegleid või mõnest seadusest-määrusest mööda hiilivad, siis leiavad nad ise, et on vähem ideaalide kütkeis kui näiteks šveitslased, ja seega märksa suuremad realistid. Nad ei pea end korrumpeerunuks või moraalituks, samuti ei tunnista nad oma sammude illegaalsust. Mitmes hämaras valdkonnas on „otsetee“ kasutamine itaallaste silmis ainus intelligentne tegutsemisviis. 1.5 Keelepeks ja vaikimine infoallikana Põhjamaades on keelepeksul negatiivne varjund ja ka anglosaksi maades ei seisa klatš kuigi heas kirjas. Sellegipoolest on keelepeksul meie jaoks palju suurem tähtsus, kui me esmapilgul tunnistada tahaksime. Lewis (2003, lk 22) väidab, et paljude maade ringkondades on see oluline infoallikas
Kloostrite elu korraldus, Uustulnuk tegi läbi umbes pooleaastase katseaja. Mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi ta jääma kloostrisse elu lõpuni. Isklik elu ja igasugune sutlemine välis ilmaga oli keelatud. Nõutti täielikku kuulekust kloostri ülemale. Abt/abtiss. 7 korda ööpäevas pidi osalema palvusel. Pidid tegema füüsilist tööd, kirjutada ümeber raamatuid, paavstuma pidid. Ajajooksul hakati rangetest nõuetest kõrvale kalduma, kloostrid muutusid rikkaks. Mungad moraalituks ja laisaks. Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme
Juba nooruses oli mitmekülgne – kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 41 58 „Söerikastaja“ (tõi Eesti kirjandusse vabavärsi. Hukkamõist möödunule, intellektuaalsus, isikukultuse vastumeelsus. Ta läheb noortele peale - „inimene saab elada igal ajal puhta südametunnistusega.“ Kohe tekib ta vastu ka ründajaid: vabavärssi peeti moraalituks, koos temaga satuvad ründe alla Ain Kaalep ja Ellen Niit.), 64 a „Kivist viiulid“ (Maailmas väga suured optimistid, kosmoseajastu, väga romantiline luulekogu. Luule valdavalt intellektuaalne), 66 a „Lauljad laevavööridel“, 69 a „Vihm teeb toredaid asju“. Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris
kasse, keda tal oli väga palju. Siis otsustas vahetada elukohta. Üüris luksusnumbri kallimas hotellis. Samal ajal luges ladina keeles. Iidoliteks E. A. Poe ja lord Byron. 1845 ,,Salong I", 1846 ,,Salong II". Kunstikriitilised teosed, kui revolutsioon. Ainus loosund ,,Tappa kindral Aupick!" Asutas revolutsioonilise ajalehe, ilmus seda üks number. 1857. ilmus teos ,,Kurja lilled". Autor anti kohtu alla, kuna 6 luuletust sealt kuulutati moraalituks. Kaotas kohtuprotsessi: 300 franki trahvi ja kõne all olnud luuletused pidi välja jätma. Teos on tähtis, kuna on 19. sajandi pihtimusluule, kirja pandid halb pool, aga püüe täiuslikkuseni. ,,Väikesed poeemid proosad"- nt ,,Aabel ja Kain", ,,Litaania saatanale", ,,Raibe" Teoses on palju luuletusi naistest, armastusest. Kaks olulist naist olid talle Must Veenus (neegritar, kes oli kabarees tantsijanna, rumal aga sarmantne, suitsetas ja jõi) ning aadlidaam, keda nimetas
annaabi.ee 
