Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised
MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised
Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P.
Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.
Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa . Mõned aastad hiljem asus Fabian Gottlieb õppima Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse , kus tema nimi venepärastati Faddei Faddejevits Bellinsgauzen'iks . Ta õppis seal peaainetena ka moraalifilosoofiat , õigusteadust ja itaalia ning ladina keelt . Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks . Bellingshauseni esimene reis . Õppides Mereväe Kadetikorpuses käis Bellingshausen praktilistel merereisidel . 1795 . a
tagajärgedele ning sellest lähtuvalt tegutseda nii, et keegi ei saaks kannatada või et enamusel oleks hea. Usun, et me ei saa mitte kunagi hakata üheselt ütlema, kas valetamine on õige või vale. Me saame öelda, et me ei tohi teistele halba teha ning seetõttu ka halva eesmärgi nimel valetada, kuid valetamine ei ole kunagi ühekülgne. Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub inimese enda moraalsetest tõekspidamisest või siis sõltuvalt millist moraalifilosoofiat inimene järgib. Sest ükskõik mis situatsioonis inimene ka ei oleks, tähtis on enda ja teiste mitte ohtu seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of
printsiibieetikate suhtes. vähe tähelepanu pööratud. Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset rivaal moodsatele eetikateooriatele. moraalifilosoofiat, mille keskmes on 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalisaduse mõiste, aga puudub moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. seaduseandja. Selle asemel, et rääkida
Ennem polnud domineerimist; eksisteeriti tervikuna. 60. Mis on Bookchini arvates keskkonnakriisi peamiseks põhjuseks ja kuidas saab olukorda parandada? Sotsiaalsed probleemid inimühiskonnas. Kasu teenimine, tööstuse laienemine, progress=omahuvi. Me keskendume kriisi sümptomitele, aga mitte kriisile endale. Sotsiaalne ökoloogia. Muretseda terve kogukonna eest ja omad huvid maha suruda. 61. Mis iseloomustab Stone’i järgi monistlikku moraalifilosoofiat? Miks ta peab seda eluvõõraks? Üks vaatenurk on arvatavasti rajatud ühe olulisema moraalse omaduse najal. Pole olemas alterantiivi. On vaid üks sidus ja printsiipide kogum, mis tegeleb moraalsete asjadega. Peavad olema erinevad skeemid. 62. Millised muutujad määravad Stone’i järgi moraaliotsuseid? 63. Mida peavad Light’i liigituse järgi oluliseks materialistid, mida ontoloogid? 64. Kuidas iseloomustab Light metateoreetilist pragmatismi? 65
raamatus ,,Vestlused loomulikust religioonist", mis on üks religioonifilosoofia klassikalisi teoseid. Hume püüab näidata seal, et religioonile on võimatu leida ratsionaalset alust. Kuna teos kujunes üldilmelt liiga ägedaks ja radikaalseks, jättis Hume selle avaldamata ning see ilmus alles pärast tema surma (1779) Tuleb mainida ka 1752.aasta teost ,,Uurimus moraali printsiipidest", milles Hume püüab uuesti formuleerida oma esikteose moraalifilosoofiat puudutavad osad. Kirjutas ka veel Inglismaa ajalugu käsitleva ulatusliku teostesarja, mis tegi temast kõige kõrgemini tasustatud autori Suurbritannias ning mis oli hulk aega kõige autoriteetsem Inglismaa ajalugu ja populaarset esseistikat. Ja loomulikult märgiti ka tema tööd ära ,,Index librorum prohibitorumis" Hume ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda taotles ta filosoosfia professuuri, mõlemal korral ebaõnnestunult
Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me nüüd nimetame “filosoofilisteks” ning kirjutas nende mõtted hoogsas vormis üles. Platonil oli oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat. 3 1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Platon oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel (Olümpia mängudega sarnastel ülekreekalistel võistlusmängudel muistses Kreekas), mida peeti iga kahe
Õnn, heaolu, õitseng · Iga asja õitseng seisneb ergon'i parimas täideviimises (saavutatakse hüve). · Inimese hüveks on "hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest". · Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Vooruseetika tagasitulek · Briti filosoof G.E.M.Anscombe'i artikkel "Modern Moral Philosophy" (1958) kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seadusandja. · Kutsus üles loobuma kohustuse ja seaduste keelest ning pöörduma tagasi Aristotelese lähenemise juurde, rääkides voorustest. Moraalse kohustuse kriitika (ülevaade) · Moraalsele kohustusele tuginevad teooriad põhinevad teoloogilis- juriidilisel mudelil, mis ei kehti. Õigustamaks kohustuse-vastast teesi: · Kontseptuaalne argument · Ajalooline argument Kontseptuaalne argument
Uusajal: ·Jumaliku seaduse asemel räägiti moraaliseadusest inimese enda sees. ·Moraaliseaduse allikas on inimese mõistus, mitte Jumala tahe. ·Uus küsimus: "Missugune on õige tegu?" mitte enam "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja
Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, armastus/hoolimine, kuulekus Jumalale, heategemine. Vooruseetika taasavastamine Kaasajal näeme vooruseetika uut esiletulekut, suurenev kriitika printsiibieetikate suhtes. Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraalisaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. Kaasaegne vooruseetika · 1988. a-l kirjutati teisigi artikleid, kus kurdeti selle üle, et vooruseetikale on väga vähe tähelepanu pööratud. · 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne rivaal moodsatele eetikateooriatele. · 1994
annaabi.ee 
