Teinekord on aga otsuste langetam hulga keerulisem, kui tegu on moraaliotsustega? Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab? Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Teatud/antud kultuuri ja eluviisga keskkonna poolt nõutavad reeglid ja tavad. Selle definitsiooni järgi peaksid kõik otsused olema moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased. Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Samas tuleks mainida, et tegelikult pole ühest ülemaailmselt valitsevat hea ja kurja normi, suurem osa inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Seega poleks õige hukka mõista teiste kultuuride või siis eluviisidega inimeste
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega
Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi
küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele
igasuguseid psühholoogilisi seisundeid? 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e
pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. Kanaga seksimise näide. Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see põhjustas teos osalejatele kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. Kultuurisõjad Ortodokssete religioonide jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete religioonide jüngrid teisest küljest rõhutavad tegija (agency) rolli moraalse koodi mõistmisel ja formuleerimisel. Jumalikkuse eetika paistab olevat lähedalt seotud ortodoksse moraalikontseptsiooniga,
Täpsem nimetus oleks “universal-preskriptivism”. Arenes tulemustele. Kategooriline imperatiiv on “tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast! Moraaliotsused ei väljenda objektiivseid tõdesed-väärasid, vaid ettekirjutisi, selle kohta kuidas me tahame, et inimesed elavad. Kuid moraaliotsustustel on loogiline mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur. 15. Mis on universaliseeritavuse test
empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks
4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/ käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e
võivad olla õiglus, inimõigused, üksikisiku austamine, inimväärtuste 58 austamine, võrdsus jne. Südametunnistusemoraal võib olla ka valitsevate seaduste ja reeglite vastane. Ühiskonnas või koosluses valitsevad seadused ei taga alati näiteks võrdsust või üksikisiku austamist muutuvatest suhetes. Moraali areng on aeglane arengutegevus. Sageli iseloomustavad seitsmeaastase moraaliotsused sõnakuulelikkuse etappi. Kümneaastased lahendavad moraalseid probleeme veel karistusi vältides, autoriteedikuulekalt ja oma kasu saavutades. Põhimõttemoraal saab valitsevaks alles nooruses ja täiskasvanueas on põhimõttemoraal vägagi üldine. Südametunnistusemoraal on põhimõtteliselt lähedal arenguvõimalustele , mida praktikas sageli ei esine.
annaabi.ee 
