Sellistel juhtudel pean ma õigeks lähtuda otsuste tegemistel vastava kultuuri tavadest. Ei saa olla head ilma halvata. Mõnikord tulebki ette selliseid moraalikonflikte, kus me ei saa teha head, ilma et see ei tooks endaga kaasa halbu tagajärgi. Tegelikult on igapäevaelus palju selliseid moraalikonflikte. Sest enamik otsuseid, mis me langetame on head meile,kuid võivad teisi mõjutada või endaga halba kaasa tuua mõnel muul moel. Selliste moraalikonfliktidega elades arvan ma, et õiged moraaliotsused on need, mille head tagajärjed kaaluvad üle sellega kaasneva halva. Sellepärast oleks õige enne selliste otsuste langetamist kaaluda üle kõik head ning halvad küljed ning alles siis langetada otsus.
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega
Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
igasuguseid psühholoogilisi seisundeid? 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e
pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. Kanaga seksimise näide. Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see põhjustas teos osalejatele kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. Kultuurisõjad Ortodokssete religioonide jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete religioonide jüngrid teisest küljest rõhutavad tegija (agency) rolli moraalse koodi mõistmisel ja formuleerimisel. Jumalikkuse eetika paistab olevat lähedalt seotud ortodoksse moraalikontseptsiooniga,
Täpsem nimetus oleks “universal-preskriptivism”. Arenes tulemustele. Kategooriline imperatiiv on “tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast! Moraaliotsused ei väljenda objektiivseid tõdesed-väärasid, vaid ettekirjutisi, selle kohta kuidas me tahame, et inimesed elavad. Kuid moraaliotsustustel on loogiline mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur. 15. Mis on universaliseeritavuse test
empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
võivad olla õiglus, inimõigused, üksikisiku austamine, inimväärtuste 58 austamine, võrdsus jne. Südametunnistusemoraal võib olla ka valitsevate seaduste ja reeglite vastane. Ühiskonnas või koosluses valitsevad seadused ei taga alati näiteks võrdsust või üksikisiku austamist muutuvatest suhetes. Moraali areng on aeglane arengutegevus. Sageli iseloomustavad seitsmeaastase moraaliotsused sõnakuulelikkuse etappi. Kümneaastased lahendavad moraalseid probleeme veel karistusi vältides, autoriteedikuulekalt ja oma kasu saavutades. Põhimõttemoraal saab valitsevaks alles nooruses ja täiskasvanueas on põhimõttemoraal vägagi üldine. Südametunnistusemoraal on põhimõtteliselt lähedal arenguvõimalustele , mida praktikas sageli ei esine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
