Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moodle KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - hulgad II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avaldis, hulgaavaldis, users, desktop, põhiseos, diagrammi, venni, sisesta, tehted, cantori, normaalkuju, tehe, oskar, liblik, välju, iay0010, wednesday, ülevaatus, ühisosa, täiend, diskreetne, matemaatika, õpikeskkonna, kursused, navigation, lõpetatud, osutub, kujule, täiendid, hulgaalgebra, tarbitav, koosseisus, järjestatud, ristkorrutisLõpeta ülevaatus Küsimus 1 Sea võrdsed avaldised omavahel vastavaks Õige Mark 1 out of 1 2. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 7. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 3. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 5
Alustatud esmaspäev, 21. detsember 2020, 13.53 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 21. detsember 2020, 14.03 Aega kulus 10 min 45 sekundit Hindepunktid 13,00/13,00 Hinne 100,00, maksimaalne 100,00 Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: kleepimisseadus Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millise hulgatehte tulemus on hulgaelementide järjestatud paaride hulk ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: ristkorrutis Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1,00/1,00
Küsimus 1 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid ? Vali üks või enam: 1. 2. 3. 4. 5. 6. Küsimus 2 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: kleepimisseadus Küsimus 3 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna ) Vastus: 4 Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises ? kõigepealt teostatakse hulgaavaldises TÄIEND ...seejärel teostatakse tehe ÜHISOSA ...kolmandana tehe ÜHEND Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00
väiksema kaaluga arvujärgud ülevalpool asuvasse ritta kirjutatud järgud murdarvulise kaaluga arvujärgud suuremate numbritega täidetud arvujärgud Küsimus 8 sisesta lünka õige sõna: Õige Arvusüsteemi kõige olulisem tunnus on alus Mark 1 out of 1 mida tähistatakse: p. Küsimus 9 Mitu erinevat järguväärtust võib olla arvusüsteemi Õige igas järgus?
parempoolsele skeemile vastab Question 4 Milline loogikaavaldis vastab igale loogikaelemendile ? Correct Mark 1.00 out of 1.00 esimesele loogikaelemendile vastab avaldis teisele loogikaelemendile vastab avaldis kolmandale loogikaelemendile vastab avaldis neljandale loogikaelemendile vastab avaldis viiendale loogikaelemendile vastab avaldis
Select one: True False Question 3 kas järgnev väide on õige või vale? Correct TDNK-avaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga Mark 1 out of 1 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse TDNK-avaldisega loogiliselt samaväärne Select one: True False
Mark 2 out of 2 (üldjuhul) väiksem kui operandideks olnud hulgad Question 3 Kuidas nimetatakse hulka, milles sisalduvad kõik vaadeldavad hulgad ? Correct ( sisesta õige sõna ) Mark 1 out of 1 Answer: universaalhulk Question 4 sisesta õige sõna: Correct Hulga täiend on hulk, mille moodustavad kõik sellesse hulka mittekuuluvad
Question 5 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Correct Mark 1.00 out of Select one or more: 1.00 loogikaavaldis Venni diagramm Hasse diagramm Grassmani valem numbriline kümnendesitus hulk tõeväärtustabel
Question 6 Millised järgnevad loogikaavaldised esitavad monotoonset Correct loogikafunktsiooni ? Mark 1.00 out of 1.00 vali kõik õiged : Select one or more: esimene avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? teine avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? kolmas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? neljas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? viies avaldis esitab monotoonset funktsiooni ?
1-muutuja funktsioonid 2-muutuja funktsioonid 3-muutuja funktsioonid 4-muutuja funktsioonid Question 2 sisesta lahtrisse õige sõna : Correct Loogikafunktsioonide süsteem on täielik , kui sellesse süsteemi Mark 1.00 out of kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud 1.00
Correct funktsiooni mitte üheski teises (suuremas) implikandis? Mark 1 out of 1 (sisesta ühesõnaline vastus) Answer: lihtimplikant Question 6 sisesta lahtrisse õige sõna: Correct Arvu indeks (McCluskey' meetodis) on ühtede arv selle arvu kahendkujus. Mark 1 out of 1 Question 7 vali kõik õiged väited: Correct
Hulgaavaldise üleviimiseks tema duaalsele kujule tuleb selles avaldises: Kõik UNIVERSAALHULGAD asendada TÜHJA hulgaga Kõik tehted ÜHEND asendada tehtega ÜHISOSA Kõik TÜHJAD hulgad asendada UNIVERSAALHULGAGA Kõik tehted ÜHISOSA asendada tehtega ÜHEND Kõik TÄIENDID jäävad asendamata Esimene võrdub 5. parempoolses Teine võrdub 8. parempoolses Kolmas võrdub 9. parempoolses Neljas võrdub 2. parempoolses Viies võrdub 4. parempoolses Kuues võrdub 1. parempoolses Seitsmes võrdub 6. parempoolses Kaheksas võrdub 7. parempoolses Üheksas võrdub 3. parempoolses Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel? Esimene põhiseos on neeldumine Teine põhiseos on sulgude lahtiliitimine
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - lausearvutus file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 2 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - lausearvutus Review of attempt 1 Started on Wednesday, 16 November 2011, 09:28 PM Quiz navigation Completed on Wednesday, 16 November 2011, 09:39 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 10 mins 30 secs 7 8 9 10 Marks 10.00/10.00 Grade 100.00 out of a maximum of 100.00 Finish review
Mark 2.00 out of 2.00 vastavuse määramispiirkonna . Vastavuses osalevad sihthulga elemendid moodustavad vastavuse muutumispiirkonna . Question 3 sisesta õige sõna : Correct Vastavuse W täiend on selline vastavus, kuhu kuuluvad Mark 1.00 out of 1.00 vastavusse W mittekuuluvad järjestatud paarid Question 4 vali õiged mõisted :
neljas tõeväärtustabel (4) on välistav VÕI Vastus 4 esimene tõeväärtustabel (1) on disjunktsiooni inversioon Vastus 5 teine tõeväärtustabel (2) on pöördimplikatsioon FUNKTSIOONIDE NORMAALKUJUDE MINIMEERIMINE Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? MDNKavaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse MDNKavaldisega loogiliselt samaväärne Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 4muutuja loogikafunktsiooni Karnaugh' kaardil on . . . . . . kaheruudulise kontuuri Vastus 1 . . . 3 konstantset muutujat; ulatuses . . . . . . üheruudulise kontuuri Vastus 2
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Hulgaelementide loetelut esitatakse Valige üks: ( tavaliste sulgude vahel ) { loogsulgude vahel } [ nurksulgude vahel ] Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kuidas nimetatakse mingi hulga kõikide osahulkade hulka ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: astmehulk Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 vali õige: tühi hulk on iga hulga osahulgaks. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Vali kõik viisid / vahendid, mida kasutatakse hulkade esitamiseks: Valige üks või mitu: numbriline kümnendesitus
12. Kas erinevate pikkustega kahendvektorid võivad olla võrreldavad? Omavahel saab võrrelda ainult võrdsete pikkustega vektoreid. Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised 1. Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole’i algebra erijuht, kus alushulgaks on kaheelemendiline hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikaväärtuste hulgast {0,1}, millele on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon (¯) ja binaarsed tehted konjunktsioon (∧) ja disjunktsioon (∨). 3. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada üksnes väärtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Konstant. 5. Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon. Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis muutujate väärtustamisel omandab samuti väärtuse 0 või 1. 6
{ 1 , 3 , 5 , 7 , 9 , 11 , . . . } Kui 2 hulka osutuvad teineteise osahulkadeks , siis nad on võrdsed: { 0 , 1 , 3 , 5 , 7 , 11 , 13 , 17 , 19 , 23 , 29 , 31 . . . } (A ⊂ B ∧ B ⊂ A) ↔ A = B — üldise avaldise kaudu , mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks: Venni Diagrammid { n | ( n > 1899 ) ∧ ( n < 2000 ) } Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. { x | x mod 2 = 0 } Diagrammil esitatakse hulki ringjoontega , mille sees võivad olla
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi.
....................................................................................9 ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED.......................................................................................14 OMISTAMISLAUSE............................................................................................................ 15 ÜLESANDED....................................................................................................................... 18 ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS. OPERAND JA OPERAATOR..................................................................................................19 ............................................................................................................................................... 19 SISSEJUHATUS...................................................................................................................19 ...............................................................................................
.....................................23 Omistamise olemus................................................................................23 Omistamislause keeles Pascal................................................................25 Omistamislause keeles C........................................................................25 Omistamislause keeles Basic.................................................................25 KOLMAS TEEMA: aritmeetiline ja loogiline avaldis. Operand ja operaator.........................................................................................26 2 / 115 Sissejuhatus...............................................................................................26 Avaldis........................................................................................................26 Operand ja operaator.......................................................
Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).
Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AVB - A A => B -------- -------- ---- -------- TTT TTT VT TT T TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege
uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete) tõeväärtustest. Liitlausete matemaatiliseks uurimiseks defineeritakse lausearvutuse tehted. Tähistusi: · Lauseid tähistame suurte ladina tähtedega: A, B, C, .... · Grammatilistele seostele vastavad lausearvutuse tehted. · Kokkulepetest 1 ja 2 järeldub, et igale lausele vastab tema tõeväärtus tõene või väär. · Neid tähistame tähtedega t ja v. · Muudes allikates kasutatakse ka 1 ja 0, samuti t ja f , kasutatakse ka suurtähti T ja V või F. Näide: Vaatleme lauset: Kui planeedil on atmosfäär ja seal ei leidu vett, siis planeedil ei ole elu.
kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi
kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
Nt võib otsustust Manni ja Kati on õed tõlgendada kategoorilisena: Manni on Kati õde. Kahekohalisi suhteotsustusi on kaheksat liiki. Näiteks on otsustus Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu üld-osajaatav; otsustus Mõnele tudengile ei meeldi mitte ükski õppejõud on osa-üldeitav otsustus jne. Suhteotsustusi on lihtsam käsitleda tuginedes predikaatarvutusele. 14_fl_i-v VENNI DIAGRAMMID Käsitledes mõiste mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminite vaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid (need leiutas inglise loogik John Venn, kes elas aastatel 1834-1923. Venni diagramme kasutatakse peamiselt süllogistikas kuid neid saab kasutada ka väitelausete uurimiseks ning liitlausete analüüsimiseks. Järgnevalt kasutame Venni diagramme kategooriliste väidete uurimiseks.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1.2.2. Loogikaseadused Loogikaseadusteks nimetatakse tavaliselt binaarloogika algebra ehk Boole' i algebra seadusi. Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra liike (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra elementideks on binaarloogika signaalid (argumendid) väärtustega 0 ja 1. Nende signaalidega saab sooritada kõiki loogikatehteid ning moodustada suvalisi loogikafunktsioone. Loogikatehete kohta kehtivad järgmised binaarloogika aksioomid: 1. Argumentide järjekorda võib tehtes muuta a + b = b + a. (1.3) 2. Sulgusid võib avada ehk funktsiooni võib teisendada loogiliste osakorrutiste
annaabi.ee 
