Mööbel läbi ajaloo - TOOL (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

48

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja pesukapid meenutasid oma sammaste, voluutide ja frontoonidega hoonete fassaade. Ilmusid mitmed uued mööbliliigid: kabinetid, kummutid, sekretärid, ilulauakesed, raskepärased balusterjalgadega troonilaadsed istmed, külluslikult nikerdatud käetugedega cabriol jalgadega

Kultuuriajalugu

40

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks:  Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr  Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr  Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr  Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr

Kultuuriajalugu

39

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Renessansi lähteks on huvi looduse vastu Madalmaade kunstnikud võtavad maalikunstis kasutusele mitmeid uusi leiutisi, eelkõige õlivärvid, peenmaalitehnika 15.sajandil on Madalmaade maalikunst kõrgemal tasemel kui Itaalia renessanssmaalikunst Õlivärvid on ... loodusliku õliga Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad Huvitavamad värvivarjundid Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest) Hävitav seinamaalid Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud) Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad) Realistlik, illusionistlik maalikunst Hämmastas ka Itaalia kunstnikke Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks VENNAD VAN EYCKID

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega ­ suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi ­ mesoliitikumi (10 000 ­ 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Vati tempel Kambodžas 12. saj. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-žestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. saj. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. N: Tantsiva Šiva pronkskuju – tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. N: Mediteeriv Buddha. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj

Kultuuriajalugu

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus ­ kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne ­ see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,, Kivilõhkujad" ­ juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Skulptuuris realis m eriti läbi ei löönud. Belglane C onstantin Meunier. Venemaa Vene maal oli realiseriti m ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Vene maa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad. Et kunst rahvale lähe male viia, asutati

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud ­ foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi ühendamiseks. Rooma linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Vabariigiaegset arhitektuuri on võimalik tundma õppida Pompjis ja Herculeanumis, mis mattusid 79. a p.Kr Vesuuvi tuha alla. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele peaväljakule ­ foorumile ­ oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid suhteliselt korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga,

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)