Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Dzoseri astmikpüramiid. Rääkides lähemalt Egiptusest, siis on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised arstiteaduse vallas, see aitas kaasa inimkeha tundma õppimise ja säilitamise osas. Tänu muistsete egiptlaste inimkeha tundma õppimisele on nende panus arstiteadusesse suur. Egiptuse kirjandusest suur osa on seotud religiooniga. Hümnid,
Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule. Neist mainiksin ära Cheopsi püramiidi, mis on suurim ja vanim ning kuulub ka 7 maailmaime hulka. Egiptlaste olulisem saavutus on meditsiin. Egiptlased olid osavad kirurgid, kes suutsid teha keerulisi silmaoperatsioone. Nende arusaamise järgi polnud haiguste tõrjel esmatähtsad mitte palved ega maagia, vaid õige diagnoos ja ravi. Arstid oskasid valmistada paljusid ravimeid, nii joogina kui ka salvina. Minu arust on see väga tähtis,
aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik kastitaoline mastaba. U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep esimese astmikpüramiidi vaarao Dzoserile. PÜRAMIIDID Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26.saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka keeles Cheopsi püramiid. CHEOPSI PÜRAMIID kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. TEMPLID Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Sfinks Lõvi keha, vaarao nägu (enamasti). Polüoon Sissepääsu ehtiv kahe torniga
edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetaks tihti novellide leiutajateks. 4. Kunst. Egiptuse poos: nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.Osati segada kokku värve mida kasutati kirevalt(saadi purpurtolt, savist,korallidest ja ka verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima. 5. Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist kivist. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Vanim ja suurim on Hufu ehk Chopsi püramiid. Templite ees oli Sfinkside allee mis võis olla 2 km pikk.seintel olid värvilised reljeefid ja sissepääsu ehtis väravehitis püloon. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis. Mõlemad pühendatud Amonile. 6. Skulptuurid. Tehti rohkelt sambaid, Sfinkside alleesid äratamaks aukartust
vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja -elusid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega (säilinud vaid Cheopsi püramiidil). Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- "surnute linn" ,mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõike monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee
madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kivi- plaatidega. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest.Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale.Neist vanim ja suurim on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on 146 m ja küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine lõpetati kuna
d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid
Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. VI Egiptuse kunst Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas.
Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa. Maiade suurimaks eesmärgiks oli luua ehitistega raamitud avatud ruum- tseremoniaalse keskuse korral oli see ruum avalik ning seda piiritlevad hooned kõige monumentaalsemad linnas. Spetsiaalsed kompleksid Iseloomulikumateks kompleksideks olid püramiidtemplid- tempel ehitati kõrge, tavaliselt astmikpüramiidina loodud platvormi tippu, paleed ja palliväljakud, kus leidus siseõu, preeriastiilis mitmeruumilisi ehitisi ning harva isegi aurusaun. Maiade paleed koosnesid paljudest ehitistest, mis olid rajatud mitmele platvormitasandile ja võisid olla monumentaalsed, et neid on hakatud nimetama akropoliks
Et näidata oma ustavust ainujumal Atonile, muutis vaarao oma nime Ehnatoniks. Tema naine Nofretete ja poeg Tutanhamon. Peale vaarao surma siiski taastati polüteism. 5. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Religioon mõjutas kõiki kunstialasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: • kastikujuline mastaba • astmikpüramiid (Džoserile ehitatud 2650 aastat eKr) • püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3
üksteise peal. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõige suuremad ja monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Naist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146m, küljepikkus 232m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Kuna püramiidide rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning teisalt tuli ette püramiidide rüüstamisi, siis hakati alates 18. Sajandi dünastia vaaraost Thutmosis I-sest vaaraosid matma kaljuhauda
m. a.), algul looduslikust kivist, hiljem tellisest. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi - ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidist idas paiknes lahkunud vaaraole pühendatud tempel, millest viis pikk kaetud käik Niiluse kaldal asuva väiksema templini. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146 m, külje pikkus 232 m. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi
Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud Uus areng tuli 8.saj alates Arhailine ajajärk 8-5 saj, Kreeka tsivilisatsioon taasesilekerkimine ja kujunes välja nii nagu me seda teame. 8.saj nö revolutsioon, kiire areng. Ilmnevad suuremad asulad, protolinnad, nt Ateena, Argos, Korinthos jt linnad. Algselt võib rääkida nende puhul vaid suurest küladest. Lisaks linnadele kerkivad esile rikkad hauad. On endiselt geomeetriliselt kaunistatud vaase, aga nüüd on need juba monumentaalsemad. St on ka aristokraatia esiletõus. On ka uuesti jälgi templitest. Pikk hoone, mis on sammastega piiratud st oli see tüüp, mis hiljemgi, aga sel ajal olid need veel puust. Lisaks kohalikele pühamutele olid ka Delfi (8sja II pool rikkalikud annetused) Olümpia (9.saj). Nende annetused on pärit kogu Kreeka alalt. 776 algab üleskirjutatud olümpiavõitjate nimekiri. See konstrueeriti u 400 e.m.a, seega võib kahelda varasemate olümpiavõitjate olemasolust
annaabi.ee 
