Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516.aastal hakkasid Montenegros valitsema Cetinje valitsejad. Alates 1697.aastast oli see positsioon Ridani klanni kuuluva Petrovi-Njegosite suguvõsa käes. Nikola I Petrovii valitsusaeg 1862.aastal korraldas Türgi armee rea sissetungikatseid, et Montenegro täielikult sõjaliselt hävitada. Montenegrolased kaotasid 3500 meest, Türgi regulaarväed üle 8000 mehe. Lõpuks
*Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- montenegro-2602/ *https://et.wikipedia.org/wiki/Montenegro *https://www.google.ee/maps *https://www.reisiguru
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine.
Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel puhkenud sõjad, mis said alguse kui Serbia üritas muuta Jugoslaavia föderatiivsete
tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise
parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus. Migrandid Balkanimaadelt, Lääne-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast on tõenäoliselt majandusmigrandid, kes pagevad vaesuse ja tööpuuduse eest, lootes leida parem eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu. Nigeeriast ja Pakistanist pärit inimesed võivad olla mõlemat-nii majandusmigrandid, kui ka sõjapõgenikud, kes põgenevad vägivalla ja sõja eest. (Sõda käib riigi ühes pooles). Slaid 7: Euroopa Liidu riigid üheskoos pagulasstaatuse andnud pisut enam kui 1 miljonile inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest. Seega, Euroopa Liit
Põhilised tarnijad on Itaalia (42,2%), Kreeka (27,5%) ja Türgi (3,3%). Tööstus Tööstuse, eriti nafta- ja keemiatööstuse arendamisele pööratakse Albaanias suurt tähelepanu. Elbasanis avati 1976 väike raua- ja terasetehas. On ka väikesi keemiatehaseid. Tiranas ja Beratis on suured tekstiilikombinaadid. Transport Esimene raudtee ehitati 1948. See ühendas Tiranat Durrëse ja Elbasaniga. Raudteede kogupikkus on 447 km. Algselt ehitati raudtee rahvusvahelise raudtee jätkuna Montenegrost Han i Hotiti kaudu.Maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%.1000 elaniku kohta tuleb 44 autot.Peamised sadamad on Durrës, Vlorë, Shëngjin ja Sarandë. Siselaevaliinide kogupikkus on 43 km.Tiranas on rahvusvaheline lennujaam. Lennukompaniid on Albanian Airline ja Ada Air. Majandus Albaania majandus on üks vaesemaid Euroopas. Ta tugineb suurelt jaolt põllumajandusel. Pool majanduslikult aktiivsest elanikkonnast on veel hõivatud põllumajandusest ja üks
demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste
1.3 Pildid Sveitsi lipp http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits Sveitsi vapp http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits 5 Sveitsi maastik http://trip.ee/files/images/IMGP1264.preview.JPG 2. 0 Rahvastiku analüüs 2007 a. 1,45 miljonit Sveisis elavatest inimestest on välismaalased (85,4% ehk 19,1% kogu elanikkonnast oli Euroopa Liidu kodakondsusega (itaalia keeles: 295.507; saksa keeles: 224.324;Serbiast ja Montenegrost : 196.078; Portugalist: 193.299; Prantsusmaalt: 83.129 ; Türgist: 75.382; Hispaaniast: 66.519, Makedooniast: 60.509; Bosniast: 41.654; Horvaatiast: 38.144; Austriast: 36.155; Briti: 32.207).; 109.113 elaniku Aasia poolt; 69.010 Ameerikast; 66.599 Aafrikast ja 3.777 alates Okeaaniast. 80,9% inimestest on seega sveislased. Sveits tõmbab välismaalsi ligi just oma elu hea kvaliteediga, heade tööpakkumiste ja muu taolisega. On palju noori, kes käivad suviti seal endale raha teenimas
nendest inimestest osa jääb ka paikseks . Kuid palk ei ole ainukeseks põhjuseks , miks inimesed peaksid tahma sinna elama minna . Näiteks ka see on märkimisväärne , et Rootsi pole 200 aastat üheski sõjas osalenud ning ka see annab inimesele turvatunnet ja piisavalt julgustust , et sinna riiki elama minna , kuna Rootsi on nii stabiilne ja hästi organiseeritud . Rootsi reisib kõige rohkem inimesi Soomest,Serbia ja Montenegrost , Iraagist ning Bosnia ja Hertsegovinast. Arvan , et selle põhjustajaks on majanduslikud eesmärgid ja soov paremaks eluks . Migrantide arv on umbes pool miljonit . Rootsis rännatakse kõige rohkem just lähematesse riikidesse Euroopasse ning ka Ameerikasse ja Kanadasse (9). Arvan , et selle põhjustajaks võib olla näiteks töö . Arvestades , et Rootsist rändab kõige rohkem inimesi just lähiriikidesse, näiteks nagu Norra, Soome , Hispaaniassse , Poolasse ja Saksamaale
kõigis vormides juhirollis (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, Jugoslaavia Kuningriik, Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik). 2.2 Montenegro Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516 hakkasid Montenegros valitsema Cetinje valitsejad (vladikad ehk piiskopvürstid). Alates 1697 oli see positsioon Riani klanni kuuluva Petrovi-Njegosite suguvõsa käes. 1862 korraldas Türgi armee rea sissetungikatseid, et Montenegro täielikult sõjaliselt hävitada. Montenegrolased kaotasid 3500 meest, Türgi regulaarväed üle 8000 mehe. Lõpuks pidi Nikola siiski vastu võtma rahuettepaneku, mida pakkus
kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati Reini demilitaliseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Uusi riike tekkis mitte üksnes Saksamaale ja tema liitlastele kuulunud aladele. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Endisest Serbiast Montenegrost ning Austria-Ungari slaavialadest moodustati Jugoslaavia kuningriik. Pariisi rahu konverentsil loodi Rahvaste Liit-rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. 1931-Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandzuuria. 1933-Saksamaal tuli võimule Hitler. 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia.
Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia, 2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala- dest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929. sai nimeks Jugoslaavia, 3) lakkas olemast Osmani impeerium, suur osa tema valdusesse kuulunud aladest anti mandaataladena Inglismaa ja Prantsusmaa valitseda, Türgi riigile jäi vaid Väike-Aasia poolsaar ja Istanbuli ümbrus, 4) Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, osa alasid Belgiale ja Taanile, osa alasid Poolale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale,
sõdureid nn. Reini jõe demilitariseeritud tsooni: Reini jõe vasak kallas + 50km idakaldast. Teiste Saksa liitlastega kirjutati rahulepingud alla erinevatel aegadel erinevates Prantsusmaa lossides. Kõige rohkem kaotas territoriaalselt Austria: 1. Austria-Ungari kaksikriik lagunes 2. Böömimaast, Määrimaast, Slovakkiast ja Ruteeniast moodustati uus riik- Tsehhoslovakkia. 3. Bosnia-Hertzegoviina anti Serbiale ning Serbiast, Montenegrost, Horvaatiast moodustati uus riik Jugoslaavia kuningriik Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt.
rahulepingule alla, kuid rahvuslasest kindral Mustafa Kemal alustas ülestõusu ja rajas Türgi riigi, ning temast sai Atatürk. Türgi oli kaotajate hulgas ainus, kellel õnnestus liitlaste poolt peale surutud rahutingimusel tagasi lükata. Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria- Ungari Slaavialadest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson
· 1922 Mussolini diktatuur 6. Kujunes nn kadunud sugupõlv. Impeeriumide lagunemine ja uute rahvusriikide loomine · Austria-Ungari lagunes täielikult uued riigid Tsehhoslovakkia ja Ungari. · Venemaast eraldusid ja iseseisvusid läänepoolsed alad uued riigid Soome, Eesti Vabariik, Läti, Leedu ja Poola. · Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra ning ta jäi ilma kõigist kolooniatest. · Lagunes Türgi e. Osmani riik. · Serbiast ja Montenegrost, millega liideti Austria-Ungari koosseisus olnud Lõuna- Slaavlaste alad, tekkis Jugoslaavia. Poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda Riigipiiride muutmine/kaotanud riikide territoriaalsed loovutused võitnud riikidele: Versailles' rahulepinguga (28.06.1919) vähendati Saksamaa I maailmasõja eelset territooriumi 1/8 võrra: · Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi piirkond. · Poolale loovutatud aladest kujunes nn Poola koridor, see eraldas Ida-Preisimaa
annaabi.ee 
