Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele. Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks: 1. Sünkreetne mõtlemine 2. Kompleskide moodustamine 3
ARVAMUSED "Kellavärgiga Apelsin" on õigupoolest üks neid vähesteist ulmekirjanduse valdkonda kuuluvaist raamatuist, mille kirjanduslikke väärtusi tunnistavad tingimusteta ka kirjanduskriitikud (muude taoliste näidetena võiks tuua Vonneguti "Tapamaja korpus 5" ning Orwelli "1984"). Siin on kujutatud tulevikku, milleni võib teoreetiliselt viia praegugi laineharjal oleva võltsdemokraatia vohamine. Viieteist-aastane Alex, kelle slängiseguse monoloogina romaani sündmustik lugejani jõuab ning veel paar lahedat kutti täidavad vabu õhtuid baaris molutamise ning absoluutselt süüdimatult kordasaadetud pahategudega. Paari romaanis kirjeldatud õhtu jooksul jõutakse tänaval läbi klobida bibliofiil, kes raamatukogust lahkumisega hilja peale jäänud; tungida ühe kirjaniku kodusse ühes kirjaniku vaeseomaks peksmise ning tema naise grupiviisilise vägistamisega; pisemaid pahategusid
kodumaa järele. Mägilaspoiss, kelle Vene väed on lapsepõlves vangi võtnud, kasvab üles kloostris, kus ta unistab kodukandist, vabadusest ja sõjamehe vaprast elust. Ta põgeneb äikese ajal mägedesse. Kloostrikasvatus annab end tunda: harjumata mägedes seiklema, eksib ta teelt ning jõuab haavatuna ja nälga surevana tagasi samasse kloostrisse, kust on põgenenud. Poeem on üles ehitatud surmaeelse monoloogina, pihtimusena vanale mungale. Vanglataoline kodupaik on murdnud Mtsõri iseloomu, jätnud ta ilma jõust, mis on võitlemiseks hädavajalik. Oma pihtimust lõpetades palub Mtsõri vanakesel end matta paika, kust paistaksid Kaukasuse tipud võib- olla kandub sealt koos mägituultega tervitusi talle kättesaamatuks jäänud kodumaalt. Kangelase hukkumine on traagiline, kuid ühtlasi ülev. See on küll saatusele allajäämine, kuid siiski mitte alistumine.
2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused? Tragöödia on traagiline: kangelane, keda tabab traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu
2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused? Tragöödia on traagiline: kangelane, keda tabab traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu
lahenemisega Korrapärane ülesehitus sissejuhatus, konflikt, lahendus Aja-, koha- ja tegevusühtsus sündmuste ahel ühes kohas piiratud aja jooksul Kõrvaltegelased on allutatud peategelase- või teema avanemisele Funktsionaalsus üleliigne on kõrvaldatud Sündmus areneb tõusvas-kahanevas pinges Sissejuhatus tutvustatakse enne toimunud sündmusi, tegelasi, taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse monoloogina või dialoogina usaldusisikute vahel. Analüütilises draamas on tegevust käima lükanud sündmused toimunud enne tüki algust ning keskendutakse sündmuste taastamisele ja põhjendamisele. Teemaarendus peaks looma konfliktid ja pinged, püüdma neid arendada ja lahendada. Kulminatsioon pinge haripunkt, kus näidatakse, kuidas konflikt lahendatakse ja kuhu suunduvad edasised sündmused. Lahendus lõpetab tegevuse ja loo, lahedab konfliktid ja paljastab saladuses.
hiiumuistend, jutustava teksti. Animafilmi olemus. kõnekäänd, päevik, Esitamine vanasõna, Esitamise eesmärgistamine vägilasmuistend (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti luule, esitamine (dialoogi või proosa monoloogina). Omalooming Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine. jutustav tekst, Jutustamine. Jutustuse kirjeldav tekst ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses.
siis enamasti märgitakse seda teatris üksikute detailidega, nt vihmavarju avamine võib tähendada tegelase väljumist toast; üksik palmipuu Aafrikat; koolimütsi pähepanek lapsepõlve jne. 3. Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem. See avatakse tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil. Tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida sisekõnes, mis esitatakse monoloogina, või siis dialoogis mõne oma usaldusisikuga. Tegelase psüühikat on võimalik näidata tema hääle, miimika zestide, käitumise või ka välimuse kaudu. Inimese siseelu võib ilmsiks tulla ka tema isiklikus ruumis ( kodu kujunduses ja korrasolekus, kuulatavas muusikas jne). 4. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, siis tekivad nende vahel ka erinevat laadi suhted
· Sisetegevus kerkib esile realistlikus draamas. Kompositsioonitüübid: · Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi. Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz.
Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus. Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad, keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele või ebamäärastele objektidele. Pööratakse tähelepanu ka lausete kujule, mille puhul vaadatakse
"Pulma Laul"). Kirjanduslikumlt tagasihoidlikuma juhuluule sekka kuuluvad matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Juhuluule kaudu avaneb kunstluule vaevaline algus, milles aga peegeldub tähenduslikke aspekte luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5. Käsu Hansu ,,Oh, ma vaene Tarto liin!": hoiakud, poeetika ja kultuurilooline tähendus. Kaebelaul on 32-stroofiline sõjavastaseid meeleolusid väljendav luuleteos, personifitseeritud Tartu linna monoloogina, rääkides Põhjasõja kannatustest ja linna raskest saatusest.. Rahvusvahelises kultuuriloos on kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita
Üleliigne on kõrvaldatud. Kitzberg ja Vilde; 59 · Sündmustiku areng tõusvas-kahanevas pinges. Freytagi püramiid. Sissejuhatus, teemaarendus, lahendus ehk ekspositsioon, dispositsioon ja konklusioon. o Klassikalises draamas esitatakse ekspositsiooni monoloogi vormis või peategelase ja usaldusisiku monoloogina. Analüütilises draamas on tegevust käivitavad sündmused juba toimunud. o Dispositsioonis püstitatakse konfliktid. Freytagi püramiid näitab pinge tõus ja langust teoses. Tegelikult on olemas ka subkulminatsioonid. Suletud vormile omaselt on pinge suunatud lõpplahendusele. Teose kulminatsiooni määramine on subjektiivne.
Lasteraamatud Lendav maailm (35), Sinine liblikas (36) ja Sellid (38) kuuluvad oma aja lastekirjanduse paremikku. Kirjutab ka külajutte, enamasti on tegemist anekdootliku süzeega: Õrnasüdameline Tiina, Kenametsa noor Mihkel. Ainus novell, mis tol perioodil Loomingus avaldamist väärib, on Sillal (37) noore ratsaväelise konflikt teda ümbritsevate robustsete inimestega. Lugu on esitatud palavikus soniva peategelase monoloogina, lugeja ei saagi aru millal tegemist unenäo ja millal tõelisusega. TALLINNA TRILOOGIA: KÕIGI KOLME TEGEVUSKOHT TALLINNAS, OSA EPISOODILISI TEGELASI ON KA ÜHISED. 1938 ,,Tuli ja raud" tegevus algab 19.saj lõpul maal ja siirdub siis linna. Tegevusaeg u 50 a, jälgitakse kolme sugupõlve elu, püüdlus parema elujärje poole. Perekonnaromaan: kronoloogilises järjekorras antakse lõike
annaabi.ee 
