................................ 10 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) ....................................................................... 10 5.4. Abitala armeerimine (1:25)...................................................................... 10 5.5. Peatala armeerimine (1:25) ...................................................................... 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
Seletuskiri Kandva konstruktsiooni projekteerisin monoliitsest raudbetoon postidest ja vahelagedest. Kasutades Autodesk Robot Structural Analysis programmi modelleerisin hoone konstruktsioonide läbipaindeid Eurokoodeksis välja toodud lumekoormusele ja büroodele ette nähtud kasuskoormusele. Tekkivate läbipainete põhjal valisin esialgsed ristlõiked. Modelleerimisel kasutasin kandepiirseisundit. Antud mudel on esialgne arvutus antud konstruktsioonile, arvestades ainult vertikaalseid koormusi
ekskavaatoriga ning laadimine kallurile Lubjakivi kaevamine ekskavaator-roxoniga 560,0 m3 128 Pinnase vedu Saviliiv- ja lokaalmoreeni teisaldamine kalluriga kuni 15 km 845,0 m3 kaugusele Lubjakivi teisaldamine 560,0 m3 14 Hoonevälised ehitised 143 Välistrepid Monoliitsest R/B trepid 3,0 m3 15 Välisvõrgud 151 Drenaaz ja truubid Drenaazitorude paigaldus ümber hoone, põhja 100,0 m ettevalmistamine ja toru paigaldus Drenaazikaevu paigaldus h=4m 1,0 tk Drenaazikaevude paigaldus h=2 m 3,0 tk
kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist pikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on klgvaates,lad ja silm otsevaates,nhtuna kige iseloomulkumalt kljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja ldistatud,egiptuse poos,vrvid ei jljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst Monoteism(Atoni-pikesejumala kummardamine) Nofretete pea-realistlikuimad pilte ldse. 1.Mida thendab mesopotaamia? Kus see asus? 2
ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada:
2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal 7. saj lõpp)
mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tükis vaid koosneb kahest erinevas astmes olevast konstruktsioonist. Kasutatud allikad: http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm Kawe Plaza, Pärnu mnt 14 Arhitekt: Henno Sillaste, valmis: 1998 Tegemist on büroo hoonega. Hoone aetseb vaivundamendil ja koosneb monoliitsest raudbetoonist mida kaunistab klaasfassaad. Klaasid on tumedad ja peegeldavad ümbritsevat keskkonda. Kujult meenutab ehitis laeva tänu oma kumerate klaas seinte, teravatipulise otsa ja katusel asetseva korruse lahendusega. Kasutatud allikad: http://kawe.ee/est/objektid/buroohooned/kawe-plaza/ Chielehaus ja Kawe Plaza võrdlus: Sarnasused: Mõlemad ehitised koosnevad raudbetoonist ja kitsale alale ehitatud kolmnurgse kujundina
Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni).
Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt põllumjanduslik kultuur. Ühtne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajärku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti üldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid väga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajärgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid välja astimpüramiidid. Cheopsi püramiid-kuulsaim 140 m. Kõrgune püramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist päikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rõhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on külgvaates,õlad ja silm otsevaates,nähtuna kõige iseloomulkumalt küljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja üldistatud,egiptuse poos,värvid ei jäljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst Monoteism(Atoni-päikesejumala kummardamine) Nofretete pea-realistlikuimad pilte üldse. 1
1.1.2. Lähteandmed (variant 48) Hoone otstarve: Kütmata laohoone Hoone asukoht: Tallinn (tasane horisontaalne maastik ilma taimkatteta Hoone pikkus: 5x7.1=35.5 (m) Hoone laius: 20 (m) Hoone kõrgus: 9.6 (m) (madalamas osas), 13.85 (m) (kõrgemas osas) Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk 6 Kandvad välisseinad: Monoliitsest raudbetoonist (ei kuulu dimensioonimisele) Põrand: Monoliitbetoon (ei kuulu dimensioonimisele) Vundament: Lintvundament (ei kuulu dimensioonimisele) Siseseinad: Puuduvad Trepid: Puuduvad Välisseinte avad: Ainsad avad on uksed otsaseintes mõõtudega b=4 m ja h=3 m Terase andmed (üliõpilase valik) Elastsusmoodul - E=210000 N/mm2 Tugevusklass fy - S355 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]. 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2].
paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldi hoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures koguses allapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine). Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamist hoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidla asub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire. Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks on odavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnniku homogeniseerimisel ja väljapumpamisel. 10
Kirjakasti paigaldamine puidust 1 tk 184 Jäätmehooldusvarustus prügikonteinerid 5 tk 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 22 Vundamendid 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega 29,65 m3 Graniitkillustik 29,7 m3 222 Monoliitsest r/b-st alusmüürid, soklid, vundamenditalad R/B vundamendid betoonist B30 48,73 m3 Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid vundamendipoldi komplekt 34 tk 225 Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Monteeritavad soklipaneelid 23 tk
· Täieliku karkassiga hoonetes on välis- ja siseseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassielementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Kõrghoonete ehitamisel kasutatakse monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. 17 Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast
Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e).
Monteeritava raudbetoonkarkassi põhiprobleemideks on jätkukohtade valik, jätkude konstruktsioon ja detailide universaalsus. Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12
1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 35 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgalepinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). Tänapäeval tehakse madalvundamendid enamasti raudbetoonist või ka betoonist
; · ehitusmaterjal: ehitustöödel kasutatav materjal, näiteks betoon, teras, puit, kivi jne.; · ehitusobjekt (ehitis): kõik, mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus. Siia alla kuuluvad nii hooned, rajatised kui ka ehitustööd. See viitab nii kandekonstruktsioonidele, ehitiste geotehnilistele osadele kui ka mittekandekonstruktsioonidele; · ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.; · kandekonstruktsioon (kandetarind): organiseeritud kogum ühendata- vaid elemente, mis on projekteeritud tagama teatud lõpliku jäikuse; · konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktiivse süsteemi lihtsustatud skeem, arvutusmudel; · konstruktiivne süsteem: hoone vi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav
ala, peavad eelpool nimetatud esimesed kaks nõuet olema täidetud 1. jaanuariks 2010. Kõik sõnnikuhoidlad peavad lekete võimalikult kiireks avastamiseks ja reostuse vältimiseks olema varustatud ringdrenaaziga. 6.2 Tahesõnnikuhoidlad Tavaliselt säilitatakse tahesõnnikut loomapidamishoone vahetus läheduses asuvas hoidlas. Kui loomi peetakse sügavallapanul, säilitatakse sõnnik laudas sees ja eraldiseisvat hoidlat vaja ei lähe. Tahesõnnikuhoidlad ehitatakse üldjuhul monoliitsest või monteeritavast raudbetoonist. Väiksemate hoidlate puhul piisab väikese randiga ümbritsetud platsist, suuremad on kindlasti ümbritsetud 1...2 m kõrguste seintega. Sõnnikuhoidla on soovitatav rajada alale, kus põhjavee tase on sõnnikuhoidla põhjast aastaringselt sügavamal. Maapinna planeering peab välistama pinnavee sattumise hoidlasse. Kui hoidla asub lauda seina vahetus läheduses, tuleb katuselt allavalguv vesi suunata vihmaveerennide abil hoidlast eemale.
annaabi.ee 
