Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"molekuli mass" - 485 õppematerjali

molekuli mass on aatomite masside summa.
thumbnail
6
doc

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...

Üldloodusteadus
173 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Molekulaarfüüsika alused

FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS) 1) Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik? Molekulmass on ühe molekuli mass . Tähis ­ m0 Ühik ­ 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis ­ 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis ­ (nüü) Ühik ­ 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis ­ M Ühik ­ kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA...

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

Seda arvu nimetatakse Avaoadro arvuks. NA = 6,02 * 1023 mol-1 Mool on kokkuleppeline ühik ­ SI-süsteemi põhiühik. MOLEKULMASS MOLAARMASS ­ molaarmassiks nimetatakse aine ühe mooli massi Tähis M, ühik 1 g/mol M = m0NA M ­ molaarmass m0 ­ molekuli mass, aatommass NA ­ Avogadro arv SUHTELINE MOLEKULMASS ­ Aine suhteline molekulmass on molekuli massi suhe aatommassiühikuga. See on ühikuta suurus. Tähis Mr Mr = mo Mr ­ suhteline molekulmass ­ ühikuta suurus u mo ­ aatommass u - aatommassiühik MKT PÕHIVÄITED · aine koosneb osakestest · osakesed on pidevas kaootilises liikumises...

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

N- molekulide arv Molekulide arv m- mass Na- Avogadro arv - ühe mooli mass Rõhk p- rõhk F- jõud S- pindala Molekulide konsendratsioon n- molekulide arv ruumalaühikus V- ruumala v- keskmine kiirus m0- molekuli mass Ideaalse gaasi põhivõrrand - tihedus E- keskmine kineetilineenergia k- universaalne konstant T- absoluutne temperatuur Rõhk t-temperatuur R- gaasi universal konstant Rõhk Kineetiline energia (keskmine) Absoluutne temperatuur Ideaaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi ja Clapeynoni valem) Staatika...

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keemia põhimõisted

MITTEMETALL- lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. MITTEMÄRGUMINE- vedeliku jäämine tilkadena tahke materjali pinnale. MITTEPOLAARNE KEEMILINE SIDE- kov. keem. side, milles aatomeid siduv elektronipaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. METALL- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. MOLEKUL- aine väikseim osake, koosneb aatomitest. MOLEKULMASS(suhteline molekulmass)- molekuli mass aatommassiühikutes; tähis Mr; arvutatakse molekuli koosseisu kuuluvate aatomite aatommasside summa, näit. Mr(H2O)=2+16=18. MOOL- aine hulga ühik. MÄRGUMINE- vedeliku laialivalgumine tahke materjali pinnal. MOLAARMASS- ühe mooli aineosakeste mass (g), tähis M ja ühik g/mol; M on arvuliselt võrdne mlekulmassiga Mr. MOLAARRUUMALA (Vm)- aine ühe mooli ruumala ( gaasidel Vm=22,4dm3/mol). MOLEKULIDEVAHELINE SIDE- suhteliselt nõrk side molekulide vahel, mis hoiab...

Keemia
234 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

· Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m pV = RT , milles p ­ rõhk (Pa) M V ­ ruumala (m3) m ­ gaasikoguse mass (kg) M ­ gaasikoguse molaarmass (kg/mol) R ­ gaasi konstant (8,314*103 J/kmol*Ko) · Ideealse gaasi rõhk: 1 p= m0 nv k2 , milles p ­ rõhk (Pa) 3 mo ­ molekuli mass (kg) n ­ molekulide konstentratsioon (1/m3) v2 ­ molekulide kiiruse ruudu keskmine väärtus · Termodünaamika II seadus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale. · Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse tööks. · Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa moodustab masin kasulikuks tööks. T -T A Q1 - Q2 = 1 2 100% või = = T1 Q1 Q1...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Keemia alused

t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks . Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...

Keemia alused
247 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, ves...

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia spikker 8. klass- aatommass, aatommassiühikud, lihtaine, molekulvalemid, molekulid, liitaine, kristalsed ained

Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne b erinevate elementide aatomitest(vees-elemendid-vesinik,h apnik.Lihtainena-gaasilised,liit.-vedelad).Süsih.-süsinik,hapnik .H2O-2vesinikku,1hapnik.NaCl-naatriumkloriid,Fe2O3-raudoksiid. ...

Keemia alused
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Molekulaarfüüsika

ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest (aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal...

Molekulaarfüüsika
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamisküsimused kontrolltööks „Molekulaarfüüsika“

Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass . MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Tähis: Mr Selleks, et leida molekulmass, tuleb liita antud molekuli koostises olevate elementide aatommassid. Mõõteühik 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk p, ruumala V ja temperatuur T Molekulidega seotud suurused Elastsed kuulikesed...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vee molekul

Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi.  Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel  Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid  Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö II kordamine

Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks ­ täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...

Keskkonnakaitse ja säästev...
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sis...

Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaarfüüsika

= m0v F = m*a = m*v/t 0 K = -273,15 °C p = C*1/V, kus T = const p = C1*T, kus V = const pV = m/M*RT (ideaalse gaasi olekuvõrrand) R = pV/T, kus m/M = 1 V = C1*T, kus p = const k ­ võrdetegur energia ja abs. temperatuuri vahel m ­ mass M ­ molaarmass F ­ jõud U ­ siseenergia t ­ temperatuur Celsiuse skaalal T ­ temperatuur Kelvini skaalal t ­ aeg ­ impulss p ­ rõhk (Pa, at, mmHg) V ­ ruumala Q ­ soojushulk (J, cal) T ­ temperatuur m0 ­ molekuli mass n ­ molekulide kontsentratsioon (1/m³) v ­ molekuli kiirus C1, R ­ konstantne suurus...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on ­diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...

Rekursiooni- ja...
246 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Joonisel on kujutatud kaks kõverat p=p 0e-µgh/RT, mida võib tõlgendada kahte moodi: kas vastavatena µ kahele erinevale väärtusele või vastava-tena kahele erinevale temp.-le. (joon.10). §66. Boltzmanni jaotus. Teinud valemis p=p0e-µgh/RT asenduse p=nkT, saame seaduse, mille kohaselt muutub kõrgusega ruumala-ühikus sisalduvale molekulile arv: n=n 0e-µgh/RT. Teisendame saadud avaldist, tehes selles asenduse µ/R=m/k, kus m on molekuli mass ja k-Boltzmanni konstant: n=n 0e-µgh/RT. Sellest valemist nähtu. et nullist erinevatel kõrgustel temp. langedes osakeste arv väheneb ning saab nulliks, kui T=0 (joonis ). Absoluutse nullpunkti juures asuksid kõik molekulid maapinnal. Kõrgetel temp., vastupidi, n väheneb kõrguse suurenedes õige vähe, nii et molekulid jaguneksid kõrguse järgi peaaegu ühtlaselt. Valemiga n=n0e-µgh/RT on määratud molekulide jaotus kõrguse järgi ühtlasi ka jaotus pot.energia väärtuste järdi...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Tihedus §=m/V (kg/m3) mass /ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W ­ watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo...

Füüsika
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun