Mood 1920-1930 Karina ja Vivian Mood • Kui varem tegid naised endale riided peamiselt ise või lasid rätsepal õmmelda, siis 1930-ndatel tekkisid esimesed moemajad • Luksuslik karusnahk oli 1930. aastatel oluline staatuse sümbol • 1930. aastad tegid lõpu 1920. aastate poisipeale Juuksed/soengud????? • Nüüd läksid juuksed pisut pikemaks ning ka kergelt lokki. • Aastakümne värviks oli plaatinablond. • Soenguid sobitati riietusega ning sinna kinnitati briljantehteid Kleidid • Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad • https://et
Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõj...
ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust
Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust. Selle tõttu jäigi Nastasja ilma ainukordsest võimalusest tunda armastust ja õrnust ning nii leidis ta oma lõpu Rogosin Parfjon'i käe läbi. Tänapäeval näeme ilu kasutamist müügiartiklina moetööstuses, kus suured moemajad ja nimekad disainerid seavad naistele ja ka meestele standardeid, mille järgi riietuda. Moetööstusel on võime supermodellide ja ülemakstud reklaamidega mõjutada neid, kes mõjutamisele kõige paremini alluvad- teismelisi ja noori naisi. Viimasel aastakümnel on tehtud ettekirjutisi, mis väidavad, et kõige elutervem keha on kolmeteist aastase lapse keha. Selliste kujutiste igapäevane nägemine meedias ja mõjukates moeajakirjades võib olla
rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812-1867)). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama
Varsti pärast seda asutas Yves koos oma armukese Pierre Bergé oma moemaja, mida finantseeris Atlanta miljonäär. See paar läks küll hiljem lahku kuid nad jäid endiselt partneriteks. 1960-1970 tulid moodi safari jakid, tihedad kõrged saapad, naiste smokingid ja sammuti tuli tal esimesena idee kanda siluetseid riideid. Yves Saint Laurenti moemaja lasi esimesena välja toote sarja pret-a-porter ehk ready-to-wear. Samal ajal kui teised moemajad alles ready-to-wear kollektsiooni kokku panid saabusid Yvesi omad müüki tema esimesse poodi Rive Gauche. Poe esimeseks kliendiks oli Catherine Deneuve. Palju Yvesi kollektsiooni nagu näiteks 1965 aasta Piet Mondrian vahetus kleidid ja 1967 aasta Kevad kollektsioon mis esitles erinevaid smokinguid ja ülikonid mõlemale soole, tõid tunnustust nii rahva kuiga pressi poolt, kuid mõned jälle said halvustavaid kommentaare nii pressilt kui ka andunuimalt fännilt.
XI klass Rakke Gümnaasium Moe ajalugu Alates Päikesekuningas Louis XIV valitsemisajast on Prantsusmaa koos Põhja- Itaaliaga olnud rõivamoe keskuseks. Charles Frederick Worth dikteeris täpselt, milline kõrgmood on sikk. Lisaks oli ta esimene, kes lasi oma riideid mannekeenidel demostreerida. Chambre Syndicale de la Couture Parisienne C.F.Worthi algatusel ühinesid moemajad 1868.aastal Chambre Syndicale de la Couture Parisienneks. See koda määrab veel tänapäevalgi täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii, kus ta müüs Braquei ja Picasso maale. C.Diori boheemlaslik elu 1931.aasta majanduskriisis kaotas C.Diori isa pea kogu oma
sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis. Esimest korda olid ühe katuse all nii meeste, naiste kui laste valmisrõivad ning lisandid, mida oli seni müüdud eraldi poodides. Charles Frederich Worth Worthi panus moeajalukku on korvamatu. Just teda peetakse alusepanijaks
hakkas ilmuma moeajakiri Siluett, olid lootused suured. Moemajade põhifunktsioon oli kavandite valmistamine riidetööstusele, selle kõrval arendati moekasvatust, mille silmapaistvamaks osaks sai moedemonstratsioonide korraldamine. Tallinna Moemaja asutati 1957.aasta ning moemaja kuulus Nõukogude Liidu Kergetööstuse Ministeeriumi alluvuses tegutsenud moemajade võrgustikku. Moemajade võrgustikus tegutses 1949.aasta 12 moemaja, sel aastal viidi Moskva Moemaja alluvusse kõik moemajad ning neist sai Üleliiduline Moemaja. Sellepärast saab rääkidagi moemajade võrgustikust. Tallinna Moemajast töötas 1967.aasta 221 töötajat, kellest 21- neist 16 moekunstnikku olid omandanud kõrghariduse, palju nendest Eesti NVS Riikliku Kunstiinstituudi. Kui Tallinna Moemaja ja Silueti tegevusest kokkuvõte teha, ei saa me mööda meie geograafilisest positsioonist, mis mängis ENSV-le kätte ida-lääne vahelise akna positsiooni. Tallinna
1940’ndatel aastatel, Teise Maailma sõja ajal, muutus kosmeetika vähem kättesaadavamaks. Peale sõda aga toimus hüppeline kasv kosmeetika- ja moetööstuses. Hakati korraldama 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III moešhõusid. Avati omanimelised moemajad (Gucci, Givenchy, Coco Chanel ja teised). 1951 aastal korraldati ka esimene Miss Maailm konkurs. Tekkisid niinimetatud kosmeetikanäod, kus kuulsad näitlejad osalesid meigi- ja kosmeetikatooteid reklaamivatel kampaaniatel. Hakati rohekm kasutama ka roosasid toone huultel. Silmalau värvidest ei kasutatud enam vaid ühte värvi, toone hakati kombineerima. Kasutusele võeti silmalainer. Iga endast lugupidaval naisel leidus käekotis ka ripsmetušš, mille loojaks oli 1920 aastatel Meybelline
Chaneli kostüüm Chaneli loomingu üks tuntumaid esemeid, klassikaline Chaneli kostüüm oli üldjuhul valmistatud tviidist ning seda ilmestasid põimikutega kanditud taskud ja kuldsed nööbid. 1960ndateks oli see kraeta jaki ja põlvini seelikuga komplekt muutunud naiste garderoobi alustalaks. Moeturundus Chanel ei olnud mitte ainult geniaalne moelooja, vaid ka turundaja. Nutikas naine kasutas pea sada aastat tagasi oma nime ihaldusväärseks muutmiseks võtteid, millega paljud moemajad töötavad tänaseni. Lisaks sellele, et Chanel kandis alati omaenda loomingut ja liikus "õiges" seltskonnas, jagas ta oma rõivaid ka teistele. Grace Kelly, Lauren Bacall, Ingrid Bergman, Elizabeth Taylor, Jackie Kennedy ja Marlene Dietrich on vaid mõned nimed, kes kandsid Chaneli nii avalikkuse ees kui ka eraelus. Et reklaamida oma esikparfüümi, lõhnastas ta sellega iseend ja oma poodide riietuskabiine. Kui inimesed küsisid, kas lõhna on võimalik ka
Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha. Nancy Cunard oli stiiliguru, kelle järgi moekas seltskond võttis džässist ja afroameerika kultuurist inspireeritud trende. Ta lõi stiili, mis kestis üha edasi ja on endiselt päevakorrral sajandi lõpul. Sel kümnendil hakkasid naised lõpuks mõistma, et ilu pole mitte niivõrd kohustus, kuivõrd oma isiksuse ja hea enesetunde väljendaja. Tuntuimad moemajad Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Calvin Klein, Versace ja Miuccia Prada tootsid ja toodavad tänapäevani kõike rõivastusest kuni lõhnadeni. Ma tahan rääkida just nendest moekunstnikutest, kes jätsid oma moe loomingu arengusee sügava jälje. Sobivaks määratluseks võib pidada lahkunud Gianni Versace`it käsitlevas üllitises „Versace signatures“ avaldatud Omar Calabese mõtte, et tõelise disaineri – või tema
peame seda iga kuue kuu järel muutma). Kuuest kuust on saanud paar nädalat ning seetõttu on kasutusele tulnud termin ,,kiirmood". [2] 1963. aastal sõlmiti masstootmise leping. Tänu sellele muutus haute couture´i (kõrgmood, mis on enamasti valmistatud kindlale inimesele) jõukamate klientide pärusmaaks ning algas ready-to-wear (standardsuuruses enamikele inimestele sobivad riided) kollektsioonide võidukäik. Nii mõnedki moemajad sulgesid protesti märgiks uksed. [3] Peadselt mõistsid ka vanad moemajad valmiskollektsioonide tähtsust muutuvas ajas. Uhkus tuli alla neelata ning igal aastal valmistati lisaks haute couture'ile kaks ready-to-wear kollektsiooni. Nüüdseks on see arv tõusnud juba neljale lisandunud on ka hooajaeelsed kollektsioonid. Eesti kiirmoebränd Monton toodab aga aastas lausa 12 kollektsiooni. Poekettide nagu Zara ja Topshop kollektsioonide numbrit on pea võimatu määratleda. [3]
ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatuid soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid välja üsna nõrgal põhjendusega nagu tekitaks jahuga puuderdamine leiva defitsiiti. Edaspidi olid soengumoes olulisel kohal lihtsamad ja loomulikumad soengud. 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naise siluett muutus. Toonitati vormide ümarust. Soeng jäljendas rõiva siluetti: pikad juuksed olid tagant üles kammitud, taga vabad rippuvad lokid. Peakateteks olid väikesed fantaasiarikkad kübarad, milledel sageli taga lindid. 20 1876. a vähenes kleidi maht, siluett muutus. Naine tundus pika ja saledana. Sageli rõivad nii kitsad, et takistasid liikumist. Kübarad olid kõrged kitsaste servadega, sulega kaunistatud
aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, reaktiivreisilennuk, video, arvuti, faks ja Internet. Moeloojad: 20.sajandi disainerid pole enam lihtsalt kunstnikud nagu Worthi ajal. Rahvusvaheliselt tuntud nimed ühendavad endas andeka disaineri, hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Tuntuimad moemajad Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, 50 Ralph Lauren, Calvin Klein, Versace ja Miuccia Prada toodavad kõike rõivastest, käekottidest, lõhnadest ja meikidest kuni patjadetekkide, kondoomitaskute, cappuccinu, tuhatooside, sigarettide, koerte jalutusruhmade ning suuskadeni. Chanel: Coco Chaneli mõju läbib 20.sajandit nagu õhku püsima jäänud parfüüm, kõikjalolev ka nüüd, 30 aastat pärast tema surma
aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, reaktiivreisilennuk, video, arvuti, faks ja Internet. Moeloojad: 20.sajandi disainerid pole enam lihtsalt kunstnikud nagu Worthi ajal. Rahvusvaheliselt tuntud nimed ühendavad endas andeka disaineri, hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Tuntuimad moemajad Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, 50 Ralph Lauren, Calvin Klein, Versace ja Miuccia Prada toodavad kõike rõivastest, käekottidest, lõhnadest ja meikidest kuni patjadetekkide, kondoomitaskute, cappuccinu, tuhatooside, sigarettide, koerte jalutusruhmade ning suuskadeni. Chanel: Coco Chaneli mõju läbib 20.sajandit nagu õhku püsima jäänud parfüüm, kõikjalolev ka nüüd, 30 aastat pärast tema surma