metronoomi (ajamõõtja) tiksumise taktis. Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast „vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast imažismi, esindajaid veel: Wyndham Lewis (1882 – 1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem. Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925. Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim esindaja Sergei Jessenin (1895 – 1925) Akmeism – samuti Venemaal avaldunud luulevool, „neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid esindajaid: Nikolai Gumiljov (1886 – 1921), Ossip Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 – 1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). Püüdis leida loovust, võites tagasi lapselikkuse. Sõna
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu...
uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet) suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt
Ta kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu nii vana- kui ka uusajal. Peale Anakreoni väheste originaalsete luuletuste on hilisantiikajast säilinud rida tema luule jäljendeid, nn. anakreontilisi laule, milles originaali vaim avaldub vaid ühekülgselt, ent mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale. Neis Anakreoni hilisantiikseist jäljendeist lähtuv ning innustuv, eriti 18.-19. Saj. levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool kannab samuti anakreontilise luule ehk anakreontika nimetust. Säilinud on 60 fragmenti tema luulet. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm- pilkeluuletus, lühike satiiriline luuletus. Tuletatud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lauset või pealkirja, mis kirjutati esemetele, aga ka hauaplaatidele. Epitaaf- 1) distihhoni (sõnakunsti vormi alaliik), 2) hauakiri või hauakirjaga seotud mälestussammas. Simonidesest peale kirjanduslik, seostatud autorinimedega
kannab armastusjumal nime Eros. anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele,