2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda...
Barokk Pt 17 ja 18 Ül 3. Koosta tööleht 17 saj. iseloomustus Euroopa 17. sajandil elas läbi mitmeid sõjalisi ja kannatusrohkeid perioode. Geograafiliste avastuste tõttu elavnes kultuurielu ning toimus suur areng teaduse ja folosoofia arengul. Olulie isik oli Galileo Galilei, kes itaalia teadlasena tõestas esimesena heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, mis avardas maailmapilti ja võis mõjuda kunstide arengule. Barokk-kunsti tellis põhiliselt kirik, sest vastureforamtsiooni tõttu sooviti, et kunst sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Kirik kasutas meelte ja tunnete mõjutamist läbi elulähedaste näidete abil, et usklik saaks neid kergemini omandada. Renesasansi perioodil aga
B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus:
üldse kuulda võtta. Inimene on maha jäetud: tal ei ole mingeid kindlaid tugipunkte (nt. väärtusi), mida võiks aluseks võtta. Sartre nõustus sellega, et kui Jumalat ei ole, siis on kõik lubatud. Inimene on määratud olema vaba: Määratud, sest sünd ei sõltu tema tahtest, kuid siiski vaba, sest kord siia maailma heidetuna vastutab ta nüüd kõige eest, mida teeb. Eksistentsialism on Sartre´i arvates ainukene folosoofia, mis annab inimesele väärikuse, sest ei käsita teda objektina. Inimene on oma tegude kogusumma. Mõlemal on alati võimalus ennast muuta.
Mingi asi on edukas või edutu. Kõige nõrgemad on pragmaatika reeglid. Siin on samuti tegu peirciliku triaadiga. F. de Saussure (1857-1913) Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Ta isa oli entomoloog (putukateadlane). Oli noorena andekas, lõpetas ülikooli Genfis, kirjutas doktoritööd Saksamaal. Kogu teadus, filosoofia, kirjandus tuli Saksamaalt. Ennekõike tuli aga keeleteadus sealt. See oli seotud: 1) Merereisidega (inglaste poolt) ja 2) romantilise folosoofia, luule ja maailmavaadetaga. Saksa romantikud olid muusikud, keeleteadlased, kirjanikud. 19. sajandi maailmavaade oli orienteeritud juurtele. Mütologeemid tõde on juurtes, sügavamal. Tuleb otsida tõde ja see on juurtes ning rahvuses. Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli
o Levisid humanistlikud ideede- seega ka koolielu arendamine. o Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, tema eestvedamisel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli lähedane kõrgkoolile. Hiljem avati gümnaasiume veel Tallinnas ja siis Riias. o 1632a kirjutas kuningas olla Tartu Ülikooli asutamisele, kus said õppida ka talupojad. Oli 4 teaduskonda- folosoofia-, usu-, õiguse-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli kokku 9aastat. Ladina keeles toimus õpe. Õpima asuti noorelt isegi 10a. o Õpitööde põhivormisks oli loengud ja dispuudid, esinemis ja vaidlus oskusese arendamine. o Tartu ülikoolis õppis ka hulganiselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. o Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656aastal. 1690a avati ülikool taas, kuid 1699a kolis see Pärnu
annaabi.ee 
