MINU HUVITAV NÄDALALÕPP. Ühel pühapäeva hommikul kuulsin läbi une telefonihelinat. Tükk aega tsekkisin, kus mu mobla olla võiks, aga just siis, kui selle üles leidsin, kõne lõppes. Normalbiit, kell oli alles üheksa ja Andero juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!"
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...
Muu Digitehnika Mobiiltelefon Mobiiltelefon ehk taskutelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. J...
Seda riiet on kolmes erinevas värvitoonis. Võõrsõnade põhjendamatu eelistamine tavatekstis legaalne > seaduslik, garantii > tagatis, kompenseerima > hüvitama, adopteerima > lapsendama, baasil > põhjal Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi reaalset nappust. Liigselt tarvitatakse sõnu karismaatiline ja legendaarne. Släng, argikeel, kujundid ühikas, mobla, telekas, kaifima, suht, nahka panema, jalga laskma VÕÕRMÕJUD Vene, soome, inglise keele mõjud. kuskil tähenduses ‘umbes, paiku’ läbi tähenduses ‘kaudu’ maaletooja – ‘sissevedaja’ ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’ koormaauto – ‘veoauto’ mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi)
Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil , mobla ) raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. http://www.klik.ee/gallery/thumb500/302Toshiba_64GB_SDXC.jpg http://images.hinnavaatlus.ee/news/fingerprint_usb.jpg http://www.busse.pri.ee/wpcontent/uploads/2008/10/ipod_nano_3genstylemp32.jpg http://www.overall.ee/uudistepildid/nws_31_1.jpg
Pole ju aega ega ka viitsimist koju magama minna.Otsustatud:jõuluks kraamin toad ära ja kutsun Laura külla.Saabki üle pika aja taas normaalse inimega rääkida. Laura uurivalt: “Kellegiga ju kinos või klubis ikka oled käinud?” Andres: ”Ole normaalne!Sa ju mäletad milline ma olin!? Paks kui tünn,pidevalt vererõhk kõrge jne.Ja nüüd pole mul lihtsalt aega kuskil käia.Aga nüüd pean ma kahjuks taas tööle minema,muide anna oma mobla number.” Laura:”Hea oli sind taas näha.Tsau” Andres: “Tsau.” Nädal möödub kui linnutiivul.Andrese iga päev algab ja lõppeb pimeduses.Aasta viimasel päeval saab Andres hinge tagasi tõmmata.Nüüd meenub Andresele,et ta pidi Laura külla kutsuma. Nii alusabki korteriperemees toimetustega ja hiljem helistab Laurale. Andres:Hei,mis teed? Laura: ”Kirjutan ülikooli jaoks uurimustööd.Räägi,miks helistasid.” Andres: “Aasta viimsel õhtul?Tule parem mulle külla.”
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
· ,,Viimane minut" (2003) on siklusjutt poisist, kel õnnestub läbikäimisse sattuda teispoolse rahvaga keskteelised, härjapõlvlased, päkapikud jt. ja jõudumööda maailma hädadest päästa. · ,,Napakad jutud: postpõdernistlik raamat" (2003) sisaldab hulganisti vaimukaid vihjeid tänasele elu-olule. Raamatu tegevuspaigaks on mets ja tegelasteks metsaelanikud. Metsas elab igast masti loomi ja linde, aga seal liigub ka muid olendeid, nagu näiteks Punamütsike, mobla ja lukuauk. Juttude peategelasteks on aga omnibuul, kelle kohta ei tea isegi autro, kuidas ta välja näeb, ometi on ta olemas ja temaga juhtub kõiksugu veidraid asju. Mõned jutud on naljakas, teised jälle kurvad. · ,,Väike rüütel Rikardo" (2004) on päris väike ja kogenematu, aga seda südikam ja rõõmsameelsem. Selles raamatus satub ta mitmesse üsna kummalisse j akoahti absurdsessegi seiklusesse, millest on üht-teist kõrva taha panna nii Rikardol enadal kui
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung,...
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
TsÜS järgi kaitse, mis on vajalik iseenda või teise isiku vastu suunat õv-se ründe tõrjumiseks. Piire ületatakse, kui teost vahenditega, mis ei vasta ilmselt ründe ohtlikkusele, kui kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigselt suurt kahju tekitati. Seisundi puhul oluline see, et kahju peab olema tekitatud ründajale tahtlikult (72-12, kus konflikt noorte vahel, tõugatav viskas ründajat moblaga nii, et prilliklaas lendas ründajale silma. Mobla viskaja eesmärk ei olnud sellist kahjustust tekitada, st kahju ei olnud HK seisundis tekitatud). 48. Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist? 1045 lg 2 p 3, TsÜS § 141 järgi ei tegutse õv-lt isik, kes tegutseb enda või teist isikut ähvardava ohu tõrjumiseks, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. HK puhul õigusvastane rünne, mida tuleb tõrjuda, HS
manifesteerida. Ebakindluse kasv - vrd prognoosid tuleviku suhtes. Mobiiltelefon oluline vabaduse sümbol. Vabadus piirangutest, iseteadvus. 2003 aastal 65-75% mobiilid. Nortel 20-29 94%, vanadel 65-74 27%. 1999 aastal üks kolmest enamreklaamitud tootest. Vrd taust - telefonisabad, telefonikeskjaam ehk kontroll, kaugekõned läbi Moskva. 6 1997ni rikaste lõbu. Siis tuli kolmas sideoperaator ja konkurents tihenes. Suur isegi lääne- Euroopaga võrreldes. Mobla 1000 kr, sissetulek keskmiseltt 3000-4000 kr. Paradigma muutus Enne 1997 töö, eneseteostus läbi edukuse, pingutamine 1. Reklaam a. Kalkulatsioon (uus lähenemine ühiskonnas, kus ei ole äri) 2. Reklaam a. Tom - anglitseeritud nimi b. Lufthansa Boeing c. 16-tunnine tööpäev3. reklaam 3. Reklaam a. vabadus = valik. Vrd pole muud valikut kui valida Muutus 1997 Æ hedonism, eneseväljendus, puhkeaeg 4. Reklaam a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
