saa kontrollida sellisel määral, nagu ta sooviks. Nende jõududega kaasnevad riskid ja ettevõtja peab olema valmis muutustele paindlikult reageerima, nendega kohanema. Ettevõtte asutamise motiivid Lisaks ülalttoodud mõjuteguritele, isiksuseomadustele ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi pöördepunkt elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. Selliseks pöördepunktiks võib olla: · töökoha kaotus; · õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis; · konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida; · elukohavahetus (näiteks abiellumise või abikaasa karjääriga seoses); · isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, vananemine, laste täiskasvanuks saamine jne); · suured muutused riigi või piirkonna majanduses; · rahulolematuse süvenemine oma sotsiaalse positsiooniga. Kuid ka kõik pöördepunkti sattunud inimesed ei hakka veel ettevõtjaks. Otsuse
õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. § 23. Koduõpe vanema taotlusel (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel
rollisuhtlemise teadvustamine. 3.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.9. klassis 3.7.2. Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerumine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks. 4.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. 4.2. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava 4.12. Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka. 6.2.1. Võõrkeelte valdkonna ainete hulka kuuluvad eesti keel teise keelena ja võõrkeel. Võõrkeelena õpitakse inglise, saksa, vene või prantsuse keelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides õpitakse eesti keelt teise keelena alates vähemalt 3. klassist. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides ei pea kohustuslikuna õppima võõrkeelt. 6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja:
kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. <...> (2) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. (3) Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. (6) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. (7) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas. (8) Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või
klientide ja töötajatega Kompetentsus – oma valdkonna/äri tundmine Enesekindlus koos otsustusvõimega – valmisolek mõõdukaks riskiks ja eesmärkide seadmine 12. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida, Elukohavahetus Isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine jne) Suured muutused piirkonna majanduselus Soov saada ettevõtjaks mõjutavad: Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid Perekond Läbitud õppeasutused Sõbrad ja tuttavad Eeskujud
Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 13) Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida * elukohavahetus * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) * soov töötada enda jaoks * suured muutused piirkonna majanduselus Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad
Tulumaksuga maksustatakse saamata jäänud intress või intressi vahe ning maksukohustus tekib siis, kui intressi tasuti või oleks tulnud tasuda. Laenuintressi alammäär on 2% aastas (alates 01.01.2010). Koolituse kulude katmine Erisoodustus on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine. Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Kingitused ja annetused (1) 1. Juriidiline isik annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja kantud
abitsioonikus, lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia jne. Suhtlemisoskus - tuleb suhelda hankijate,pangatöötajate, klientide, töötajatega jne Kompetentsus – oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisoleks mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus 14.Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. - Töökoha kaotus - Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis - Konflik ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida - Elukohavahetus - Iskliku elu muutused (abiellumine, lahutamine jne) - Suured muutused piirkonna majanduselus 15.Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1.Äriidee leidmine ( + ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine) 2
Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 15. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Idee – otsustus – tegutsemine Idee juures tõukejõud, tegutsemisel tõmbejõud. Otsuse tegemisel mängivad rolli barjäärid Pöördepunktid elus, mis võivad mõjutada ettevõtjaks hakkamist - Töökoha kaotus, õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis, konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida, elukohavahetus, isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne), suured muutused piirkonna majanduselus. Soovi ettevõtjaks hakata mõjutavad: Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid., perekond, läbitud õppeasutused, sõbrad ja tuttavad, eeskujud. 16
· Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. · Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus 13. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. · Töökoha kaotus, · õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis, · konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida, · elukohavahetus, · isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne), · suured muutused piirkonna majanduselus. Soovi mõjutavad: · Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid. · Perekond. · Läbitud õppeasutused. · Sõbrad ja tuttavad. · Eeskujud. Võimaluse mõjutajad:
) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida * elukohavahetus * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) * soov töötada enda jaoks * suured muutused piirkonna majanduselus Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisoleks mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 15. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida Elukohavahetus Isikliku elu muudatud (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) Suured muutused piirkonna majanduselus. Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid. Perekond Läbitud õppeasutused Sõbrad ja tuttavad Eeskujud
Tootlikkuse tõus - sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud TTÜ tudengite näitel, see langeb hästi kokku paljude rahvusvaheliste uuringutega). 7. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Pöördepunktid elus seavad inimese teelahkmele – kuidas edasi? • Töökoha kaotus. • Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis. • Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida. • Elukohavahetus. • Isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne). • Suured muutused piirkonna majanduselus. Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: • Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid. • Perekond. • Läbitud õppeasutused. • Sõbrad ja tuttavad. • Eeskujud.
) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida * elukohavahetus * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) * soov töötada enda jaoks * suured muutused piirkonna majanduselus Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad
) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida * elukohavahetus * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) * soov töötada enda jaoks * suured muutused piirkonna majanduselus Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida * elukohavahetus * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne) * soov töötada enda jaoks * suured muutused piirkonna majanduselus Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. · Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. 24. Õppepuhkused taseme-, tööalaseks ja vabahariduslikuks koolituseks: koolituste sisu ning puhkuste kestus, andmise kord ja hüvitamine 1. Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üld- keskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. 2. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. 24 3
litusega seotud kulud (TLS § 28 lõike 2 punkt 5). Töötaja algatatud koolituse puhul on töötajal õigus kasutada TÄKS-s ettenähtud tasus- tatud ja tasustamata õppepuhkusi enda taseme-, tööalaseks ning vabahariduslikuks koo- litamiseks27. TLS-st ei tulene otseselt tööandja kohustust koolituskulude tasumiseks, kui 27 Taseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse mõisted sätestab TÄKS § 3 lõigetes 2–4. Taseme- koolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskhari- dust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend
annaabi.ee 
