Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittesoovitavaid" - 15 õppematerjali

TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED
5
doc

TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED

eemaldamiseks. otseses kokkupuutes kuuma pinnaga. 11 Kupatamine Pott,pliit,vesi Siin kaetakse toiduaine seened . selleks ,et eemaldada rohke veega 2-3 min mittesoovitavaid maitse ja selleks ,et eemaldada lõhnaained või organismile mittesoovitavaid maitse ja mürgiseid aineid. lõhnaained või organismile mürgiseid aineid.Toiduaine

Toit → Toit ja toitumine
13 allalaadimist
Teras ja malm
3
doc

Teras ja malm

kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeeritakse lisatud rauamaagi koostiselemendi hapniku arvel. Ahjus võib saavutada temperatuuri üle 3000 C ja saab sulatada ka eriteraseid. Terase saamine: Terast saadakse rauamaagist. Rauamaaki segatakse koksi (kivisöest saadav süsinik) ja lubjakiviga (kriit). Siis juhitakse sellele segule kuuma õhku, kuni jõutakse temperatuurini üle 1500 kraadi. Raud sulab ja enamik mittesoovitavaid lisandeid tõuseb selle pinnale räbuna, mis eemaldatakse. Järelejäänud rauda nimetatakse toormalmiks. See sisaldab endiselt mitmeid lisandeid, eelkõige süsinikku, kuid pärast edasist kuumusega töötlemist võib seda kallata valuvormidesse, et valmistada valumalmist esemeid nagu näiteks mootoriosi. Enamik toormalmist läheb puhastamisele, et saada sellest terast. Selleks lisatakse terasejäätmeid ja puhutakse selle pinnale hapnikku, et enamik süsinikku välja põletada. Teras on

Keemia → Keemia
66 allalaadimist
Toiduainete kuumtöötlemise võtted
4
doc

Toiduainete kuumtöötlemise võtted

Toimub kuival pannil või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 11. Kupatamine Eesmärk on eemaldada · Pott Keedad toiduatiner rohkes · Riisikad (v.a kuuse- mittesoovitavaid maitse ja · Pliit vees 2-3min. Pannakse ja porgandiriisikad) lõhnaained või organismile · Vesi keema külma vette, · Enamik pilvikuid mürgiseid aineid. aetakse keema, kurnatakse ja valatakse uus külm vesi

Toit → Toit ja toitumine
22 allalaadimist
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
7
doc

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise keskkonna kujundus, tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide väljendamine, kuidas vastu võetakse, kuidas suhtutakse, organisatsioonist räägitavad müüdid ja jutustused, vaadeldavad rituaalid ja tseremooniad. 2. Väärtused ­ eeldused või hinnanguline baas, mida org. liikmed kasutavad klassifitseerides situatsioone ja tegevusi kui soovitavaid või mittesoovitavaid. Org. loojal ja juhtidel on oluline osa uute väärtuste loomisel Ametlikud väärtused on kirjas org. dokumentides. (kliendikeskus, roheline mõtlemine). Kultuuri lähemal vaatlusel võib ilmneda vastuolusid tehistasandi ja väärtuste vahel. 3. Baas eeldused ­ grupi poolt tugevalt hoitud nähtamatu ja endastmõistetavaks peetav kultuuri tuum, mis juhib käitumist ning suunab liikmete tajumist, mõtlemist ja tundmist. Mõjutatud rahvuskultuurist

Sotsioloogia → Organisatsioonikäitumine
621 allalaadimist
Iseloomu bioloogiline põhi
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

Järelikult on taas kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist aktiivsust omavate RNA molekulide juures- paljusid neist on küll võimalik tehislikult valmistada, toimima nad rakus aga ei hakka. On teada, et elusrakus aitavad valgumolekulide ruumilist struktuuri moodustada mitmed abimehed. Neid kutsutakse chaperon'ideks (chaperon- it.k. kasvataja, kes peab ära hoidma noorukite mittesoovitavaid kontakte). Paraku ei seleta ka need "lapsehoidjad" kõiki nn. aktiivse struktuuri tekkega seotud probleeme. Väga oluline on mikrokeskkond, milles toimub mingi kindla molekuli süntees. Näiteks sünteesitakse ensüümid eellasmolekulidena neile omases kes kkonnas ja alles pärast "üleliigsete" osade eraldamist muutuvad nad aktiivseteks. Sama kehtib ka RNA molekulide ja raku organellide, nagu ribosoom kohta. Järelikult nõuab funktsionaalse molekuli süntees

Psühholoogia → Psühholoogia
68 allalaadimist
TÖÖTERVISHOID
13
docx

TÖÖTERVISHOID

Vaimse töökoormuse tagajärjed: Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne: töö on meeldiv ja rahuldav. Paremal juhul tähendab see, et inimene kasutab oma teadmisi ja oskusi ning õpib pidevalt juurde. Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb sellistes olukordades, kus nõuded on inimese võimetest ja omadustest suuremad. Inimese enda arusaam tööülesannetest ja nõuetest võib põhjustada mittesoovitavaid tagajärgi. Keskne probleem seisneb selles, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga. Ebasoodsad tagajärjed: - väsimine - töö monotoonsuse kogemine - enesetunde halvenemine - passivsus - töö kvaliteedi halvenemine, vead töös - lahkhelid kaastöötajatega - töölt puudumised - alkohol, mõnuained Ebasoodsate tegurite põhjustatud füsioloogilised tagajärjed: - hormonaalsed häired - vere adrenaliini tõus - vererõhu tõus

Haldus → Töökeskkond
37 allalaadimist
Ehitus maksumusehindamine I loeng
22
pdf

Ehitus maksumusehindamine I loeng

Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
53 allalaadimist
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

hakanud?“ – eeldab, et tarbija teab, et toode on hea. Põhiefekt on visuaalsel võrdlusel ja sel peituval implitsiitsel võrdlusel: ema süüdistatakse hallis kleidis (teisel tüdrukul on valge ja ilus, Persiliga pestud). Tekivad sotsiaalsed hirmud. See strateegia on tagasi viidav tootmise suurenemisele, tarbimist oli tarvis suurendada. Tootjad võtsid seisukoha, et lihtsam on, kui tarbijad tarbivad rohkem tooteid, mitte ei suurendata tarbijaskonda. Tuleb tootega seostada vaba aega ja toote mittesoovitavaid märke, nagu ema süüdistamine. Strateegia on hirmutamine: hirmutatakse tervise halvenemisega, kui toodet ei kasuta. Mõeldakse ka tootele välja uus kasutusfunktsioon. Tootjad suurendavad tarbimisvõimalusi, variantide hulka. Rõivamoe mõtlesid välja toodete reklaamijad: ei osteta uusi riideid, sest need kuluvad, vaid mood muutub. Kui keegi müüb moodsamat ja mugavamat elu, on lõpmatu turg – tuleb seostada, et heaolu käib selle toote kaudu. Lingvistilised tunnused:

Filoloogia → Foneetika
30 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

-3. aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. ● Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ● Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – ​looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed (võsa, kiirekasvulised lehtpuud, põõsad) konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib mittesoovitavaid puuliike, mis takistavad rajatud kultuuri kasvu, tuleb need välja raiuda, nim. ka ​koosseisu reguleerimine. 2. Täiendamine - ​mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivat aega Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaperioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud Turvasmuldade harimine ­ loe raamatust! UMBROHUD & UMBROHUTÕRJE Tinglikult võib kõiki antud põllul, aias või rohumaal kasvavaid mittesoovitavaid taimi nimetada umbrohtudeks. Sealjuures nimetame liigiliselt lähedasi kultuure teises põllukultuuris tavaliselt võõrkultuurideks. Taimekooslused kujunevad välja sõltuvalt liikide konkurentsivõimest ja reageerivad väga kiiresti muutustele. Iga faktori muutus toob kaasa teatud muutusi taimekoosluses, kas siis mõne liigi arengu pidurdamises või soodutamises. Konkurentsisuhted paigutuvad ümber ja liigilline koosseis muutub. Umbrohtude kahjulikkus:

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
287 allalaadimist
Turundusplaani koostamise juhend
51
pdf

Turundusplaani koostamise juhend

kommunikatsiooniministri määrust nr 126 ,,Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ­ ühtne programmdokument aastateks 2004­2006 meetme 2.4 ,,Turismi arendamine" osade ,,Turismi tootearendus ja turundus" ja ,,Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" tingimused"). - Turundusplaani terviklikkuse hindamisel võib arutleda selle üle, kas plaan võiks tekitada taotluse hindajatel mittesoovitavaid ehk segadust tekitavaid küsimusi (tänapäevane juhtimine on sageli vastuolude juhtimine/lahendamine) ­ st vastukäivad kohad tuleb arusaadavaks teha. - Taotlusvormi täitmine võib olla konsultandi või projektijuhi ülesanne. Taotlusdokumentatsiooni komplekteerituse lisakontrolli võiks teha veel üks inimene. Lisakontrolliks peab olema planeeritud piisavalt aega. - Et taotlusdokumentatsioon on üsna mahukas, võiks dokumentide paketil olla

Muu → Ainetöö
182 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

da ajalooliselt väljakujunenud nimipingete arvu ning piirduda kõrgepinge (110 kV) ja madalpinge (230/400 V) vahel vaid ühe keskpingega. Rea maade elektrivõrkude hinnangul on selliseks jaotusvõrgu pingeks 20 kV. Edukalt ka- sutatakse 20 kV pinget Lätis, Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Euroopa maades nagu Saksamaal, Prantsusmaal, Kreekas jm. Ajalooliselt on välja kujunenud keerukad ja palju (sealhulgas mittestandard- seid ja perspektiivis mittesoovitavaid standardseid) nimipingeid sisaldavad süsteemid. Enamuses maades ollakse seisukohal, et nimipingete arvu tuleks vähendada, kuna väga mitmekordne transformeerimine pole majanduslikult kasulik. Vastavalt IEC soovitustele ei tohiks trafodega seotud naabervõrkude nimipingete suhe olla väiksem kui 2. Eesti tingimustes võiks need kogemused ja soovitused tähendada üht ülikõrget pinget süsteemivõrgule (363 kV), üht

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
116 allalaadimist
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

Niisuguste asuvad nt' kindlad nõuded. Kui mitme sagedusmuunduri väljundkaabļid paigaldarniseks au eri sagedltsmltunduritę kaablįredelil ,ooįi,i įiksteise ligidal, võib seę įoni.,.t või sļtt. vältimisek. įut.Ļ kasutada väĻurdfiltreid mittesoovitavaid vastastoimeid. ja Įiksteisest piisavalt iįrnuti tuleks kaablid paigutada miĮeparalleelselt varjestatud kaabteid. kaugele. seadmete'e et vältįda sagedusr.truu-rrdurite kaŅulikku mõju nende lähedal töötavatele Selļeks. įtiāįi.a

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
35 allalaadimist
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

satub uude grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise keskkonna kujundus, tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide väljendamine, kuidas vastu võetakse, kuidas suhtutakse, organisatsioonist räägitavad müüdid ja jutustused, vaadeldavad rituaalid ja tseremooniad. Väärtused ­ eeldused või hinnanguline baas, mida org. liikmed kasutavad klassifitseerides situatsioone ja tegevusi kui soovitavaid või mittesoovitavaid. Org. loojal ja juhtidel on oluline osa uute väärtuste loomisel Ametlikud väärtused on kirjas org. dokumentides. (kliendikeskus, roheline mõtlemine). Kultuuri lähemal vaatlusel võib ilmneda vastuolusid tehistasandi ja väärtuste vahel. Baas eeldused ­ grupi poolt tugevalt hoitud nähtamatu ja endastmõistetavaks peetav kultuuri tuum, mis juhib käitumist ning suunab liikmete tajumist, mõtlemist ja tundmist. Mõjutatud rahvuskultuurist

Majandus → Majanduse alused
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun