1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise
institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne
institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne
kulukas tõendada agendi tegelikku käitumist. Agenditeooria kohaselt eeldatakse põhimõtteliselt, et nii agendid kui ka esindatavad käituvad ratsionaalselt lähtuvad enda. Äriühingute valitsemise kontekstis on omanikud enamasti esindatava ja juhid agendi rollis. Omanikud on huvitatud pigem suuremast kasumist, reputatsioonist ja jätkusuutlikkusest. Juhataja seevastu suuremast palgast, lisahüvedest, suurest organisatsioonist, kasvust ja enda reputatsioonist. Tegevused mitteomanike (s.o hankijate, klientide, töötajate või ühiskonna) huvides on tõlgendatavad kui juhataja katse tugevdada oma võimu ja isiklikku prestiizi. Teiseks kerkib esile riski jagamise probleem. Kui omanikel ja juhatajal on erinev suhtumine riski, võivad nad eelistada erinevaid tegevusi. Agenditeooriat on teravalt kritiseeritud, kuna selle kohaselt eeldatakse, et igal juhul eksisteerib huvide konflikt,
komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx Majandusliku sektori tähtsus väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Baasi ja pealisehituse konseptsioon- Baasiks nim majandusvaldkondi ja teisi valdkondi- perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon, haridussüsteem. Pealisehitus mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Väärteadvus teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast
suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas. Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille
Ühiseid uskumusi on vähem. E. Durkheim jagab ühiskonna kaheks ning sellega võtab kasutusele mehaanilise ja orgaanilise solodaarsuse. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia (anomie) olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · konflikti roll ajaloo kujundamisel pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel klassivõitlus. · orgaaniline terviklus arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas
mõjutavad teineteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna. Sidemete otsimine hariduse, usu, poliitika, majanduse ja perekonnakorralduses. Marx nimetas majandussüsteemi kõige baasiks ja teisi valdkondi ( perekonnamustrid, poliitilist organiseeritust, uskumused,haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Konflikti roll ajaloo kujundamisel Majandussüsteemis toimub pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel. Marx ennustab, et konflikte lõppe enne kui kaob vahe omanike ja mitte- omanike vahel. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu kuid mitte alati nii nagu nad seda on kavatsenud. Väärteadvus kui ideetulva kontrollib väike ring rikkaid inimesi, käsutavad meediat- teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus. Weber: Verstehen meetod; Struktuur-funktsionalistlik teooria: T. Parsons,R. Mertoni keskastme teooriad funktsionalismi kriitika.
soovimatu sekkumise eest vastava vara või sellest saadava tulu kasutamisse. Kokkuvõttes saab omandisuhteid tõlgendada ühiskondliku lepinguna, kus ühiskonna liikmed tunnustavad üksteise omandiõigusi. Sellega tagatakse omanikele võimalikult suur vabadus omandi kasutamisel, kuid luuakse ka stiimuleid, et seda vabadust kasutataks võimalikult tootlikult, st ka teistele kasu pakkuvalt. Eraomandi õigustatus peitub seega eelkõige mitteomanike kasus, kasus, mis tuleneb asjaolust, et teatud käitumisviisid (rööv, sund) on kõigile keelatud ning avatud on muud üldist kasu pakkuvad võimalused. Sedavõrd o eraomand ka ideaalne näide mittetäielikest ehk avatud lepingutest. 2. Vahetus Kui kaks indiviidi midagi vahetavad, siis realiseerivad nad definitsiooni kohaselt koostöökasu, mida mõnikord nimetatakse ka tehingukasuks. mida suurem on vahetuspartnerite arv, seda rohkem on (ceteris paribus) vahetusvõimalusi
Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemi toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. S.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja
Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega. Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemi toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte- omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. S.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi Marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed
juhtisid/kontrollisid ja kes pakkusid tööjõudu üleküllastunud turul. Lähtudes sotsiaalse korra ekspluateerimisel ja konfliktil põhinevatest probleemidest arendas ta välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja.
5.1. TSIVIILÕIGUSSUHE. SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE Tsiviilõigussuhte mõiste omab keskset tähendust ka praktilises juuras. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos. 1) absoluutne tsiviilõigussuhe: õigustatud isikul on õigused kõigi vastu. Kohustatud pool ei ole määratletud. Tüüpiline omandiõigussuhe omanikul on õigused kõigi mitteomanike vastu. Kohustatud isikute arvu pole kindlaks määratud; 2) relatiivne tsiviilõigussuhe: õigustatud ja kohustatud pool on alati konkreetselt kindlaks määratud. See on tüüpiline vahetussuhete reguleerimisel, lepingute sõlmimisel. Kohustused on konkreetsel isikul. Tsiviilõigussuhtes on reeglina kaks poolt õigustatud ja kohustatud pool. Absoluutse õigussuhte
o Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel o Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid o Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 166 11. konfliktiteooria Marxi käsitluses? Konflikt ei lõpe enne kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. s.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Konflikti roll ajaloo kujundamisel : pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 12. Max Weberi roll sotsioloogias? Maailmapaljastus kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni
annaabi.ee 
