tegemine (kuigi tegelikult on need pinged alles ka tänapäeval). Nii nagu inimesel tuleb läbida teatud kasvuraskused, peab ka inimkond tervikuna tegema vigu, et liikuda edasi parema tuleviku poole. Lagunemine väljendus peale kriiside/sõdade ka vanade mõttemustrite hülgamises. Naised hakkasid käituma ennekuulmatult: riietus muutus lühemaks, päevakorda tulid naiste õigus valida ja töötada. Teravalt suhtuti ka naiste viljakust piiravatesse vahenditesse, mis (eriti Ameerikas) olid mittemoraalsed. Ühiskond ei olnud selliste muutuste jaoks piisavalt küps ja õiguste saamine kujunes vaevaliselt - pükste kandmine lubati naistele alles 1960. aastatel. Minu jaoks on naiste saavutatud õigustest tähtsaim õigus töötada (kes suudaks ette kujutada meesterahvast lasteaiakasvatajat!) ja sellega muutuda vähem meestest sõltuvaks. Kuigi kui tööd teeksid ainult mehed, oleksid palgad suuremad (vähem töötavaid inimesi) ja elu oleks kuidagi rahulikum, eriti lastele. On hea, kui naised
" 25 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 26 Slide 27 Vooruste kataloog Moraalsed ja mittemoraalsed Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste voorused kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. Moraalsed voorused: ausus, headus, o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus,
ï‚· Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea ï‚· Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. ï‚· Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus ï‚· Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. ï‚· Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. ï‚· Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu Eetilise ettevõtte juhtimismudel. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid ïƒ poliitika ïƒ otsused ïƒ praktika ja tegevus ïƒ eetiliselt korrektne käitumine.
Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises. Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom.
• Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5. Eetilise ettevõtte juhtimismudel. Ettevõtjate sotsiaalne vastutus (CSR) on ettevõtjate kohustus teostada poliitikat, võtta vastu otsuseid ja järgida oma tegevuses joont, mis lähtub eesmärkidest ja väärtustest,
5. Klassikaline kristlik eetika  10 käsku DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile) Eesmärk  Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus, Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2
Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone) Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. ______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus)
– Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused:  Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus)  Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus)  Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus)  Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt:  Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus.
ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L
ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade sansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu. 3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus. Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest. 4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb  tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused
ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade šansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu. 3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus. Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest. 4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused
" Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. · Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal.
elu). ·Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Headus, viisakus, kaastunne, kohusetundlikkus, koostöövalmidus, julgus, sõltumatus, ausus, sõbralikkus, lahkus, ausus, töökus, õiglus, lojaalsus, tagasihoidlikkus, mõistlikkus, enesekindlus, enesekontroll, enesedistsipliin, taktitunne, mõtlikkus, tolerantsus. ·Moraalsed voorused: ausus, headus, mittekahjustamine, õiglus, lahkus, tänulikkus, jne. ·Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises.
Kasu peab jaotuma võimalikult võrdselt. Vooruseetika on teooria, mille kohselt eetilise hinnangu aluseks on tegija karakter  vooruseetika keskendub inimesele, kes teo toime paneb, mitte tegevusele ega tagajärgedele. Tähtis pole ainult sooritada õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid motiive ja emotsioone. Aristoteles jagas voorused kaheks: moraalsed (ausus, headus, õiglus, lahkus jms) ning mittemoraalsed (julgus, optimism, ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele).
annaabi.ee 
