3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse. Tööhõive stateegia, mis hõlmas muudatusi töökorralduses. Esimest korda läbiviidav rahvusvaheline PISA test OECD algatusel. Organisatsioon püüab 6 slaid
integreeruvate riikide vahel kaotatakse kõik kaubandustõkked ning kolmandate riikide suhtes rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg. Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt kaotatud kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning mitteliikmesriikide suhtes rakendatakse ühis väliskaubanduspoliitikat.Regionaalse integratsiooni tulemusena muutuvad kaupade hinnad liikmesriikide siseturul. Sellega omakorda kaasnevad muutused tootmise ja tarbimise suundades ja mahtudes. Eesti integreesumisel Euroopa Liiduga tuled Eestil loobuda oma senisest üliliberaalsest väliskaubanduspoliitikast ja võtta üle liidu ühise väliskaubanduspoliitika põhimõtted. See
Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas ● Liikmesriike: 26 ● Allkirjastati 14.juunil 1985 ● Ühine viisa poliitika ● Moodustab põhiosa Euroopa Liidu seadusest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon(OECD) ● Asutati 1961.aastal ● Liikmesriike: 34 ● Peasekretär: Jose Angel Gurria ● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud turumajandus ● Tihe koostöö liikmesriikide vahel ● Tegeleb mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. OECD-sse kuulumise tähtsus Eestile ● Majandusanalüüsi tähtsus ● Info vahetamise paik ekspertidele ● Suunanäitajaks ● Statistilise info allikas ● Oluliste riikide liitumisprotsesside mõjutamine. Kasutatud materjal ● http://vm.ee/et/rahvusvahelised-organisats ioonid-0 ● http://www.kaitseministeerium.ee/et/rahvu svahelised-operatsioonid ● http://en.wikipedia.org/wiki/Schengen_Ag
säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on. Põhjendage, miks on liikmeks olemine Eestile oluline. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) – Sõjalise ohu korral ei jäeta Eestit hätta, Eesti julgeolek on tagatud NATO kollektiivkaitse põhimõttega. Aitab moderniseerida Eesti Kaitseväge.
Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia(16.05.2007), Eesti (09.12.2010) 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesuse olulisi kriteeriumeid võib väljendada läbi sarnase mõtteviisi (like- mindedness). Sarnaselt mõtlevatel riikidel on hõlpsam üksteisest aru saada, samuti jagavad nad sarnaseid eesmärke, mis teeb teineteiselt õppimise võimalikuks. Liituma kutsumisel
a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes 34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel
a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes 34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel
• OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis. • OECD asutati 1961 • OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa
Selleks võetakse vastu piirkondlikud või riigipõhised iga-aastased tegevusprogrammid, milles esitatakse projektide kirjeldused, eelarved ja esialgsed ajakavad. Tegevusprogrammideks eraldatakse umbes 26 miljonit eurot igal aastal. (Eroopa Liit Välistegevus 2011) 7 6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon 6.1 OECD eesmärgid OECD eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd. Erinevad institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust
1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu Ehitades dialoogi ja koostöö kaudu üles usaldamist ja mõistmist endiste vastastega, on olnud julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamine NATO ümberkujundamisele oluliseks sihiks. Üheks esimeseks sammuks selles suunas oli Põhja- Atlandi Koostöönõukogu loomine 1991. aastal. Pärast ümbernimetamist Euro- Atlandi Partnerlusnõukoguks on sellest saanud peamine konsultatsioonide ja koostöö foorum NATO ja mitteliikmesriikide vahel. Solidaarsust Euro- Atlandi Partnerlusnõukogu kõigi liikmete vahel on väljendatud ka ühise vastuseisuga terrorismile. Mõistes hukka terroristide rünnakud Ameerika Ühendriikidele 11. septembril 2001. aastal, lubasid Euro- Atlandi Partnerlusnõukogu liikmed teha kõik jõupingutused terrorismi vastu võitlemiseks ning kinnitasid oma usku partnerlusse ja koostöö ideaalide võitu.1944. aastal tutvustas NATO programmi " Partnerlus rahu nimel
integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt integratsiooniprotsesside ulatuse poolest. Vabakaubandustsoon on selline integratsiooni vorm, kus kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud, kuid iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Tolliliidu puhul on lisaks kaubandustõkete kaotamisele liikmete vahel tegu ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes. Ühisturu puhul lisandub eelnevale veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubanduspoliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisseviimine,
Võib eristada mitmeid regionaalse majandusliku integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt integratsiooniprotsesside ulatuse poolest. Vabakaubandustsoon on selline integratsiooni vorm, kus kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud, kuid iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Tolliliidu puhul on lisaks kaubandustõkete kaotamisele liikmete vahel tegu ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes. Ühisturu puhul lisandub eelnevale veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubanduspoliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisseviimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisseviimine.
Võib eristada mitmeid regionaalse majandusliku integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt integratsiooniprotsesside ulatuse poolest. Vabakaubandustsoon on selline integratsiooni vorm, kus kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud, kuid iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Tolliliidu puhul on lisaks kaubandustõkete kaotamisele liikmete vahel tegu ühtse kauban- duspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes. Ühisturu puhul lisandub eelnevale veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubandus-poliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisse-viimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisse-viimine.
Pariisis. · Asutati 1961.a. · Peasekretär: Angel Gurría · Eesti sai organisatsiooni täisliikmeks 2010. aastal Eesmärgid: o OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. o Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule o Liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule o Maailmakaubanduse laienemisele. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon · Peakorter: Viin, Austria · OSCE sai alguse 1975.a. · Eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis · Eesti liitus 1991 · Eesti alaline esindaja on suursaadik Triin Parts Eesmärgid: o OSCE on julgeolekualase koostöö organisatsioon
Organisatsiooni, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailma 18 GRECO - Group of States Against Corruption (ingl. k.) / Groupe d’Etats contre la corruption (pr. k.), vt ka http://www.coe.int/t/dg1/Greco/Default_en.asp 19 Vt täiendavalt http://www.korruptsioon.ee/21375 13 Kaubandusorganisatsiooni, Ameerika Riikide Organisatsiooni, OECD ja Euroopa Liidu mitteliikmesriikide arvamust ja osalemist Euroopa Nõukogu korruptsioonivastases tegevuses. 2.3.Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioon Uuritava probleemiga langevad otseselt kokku konventsiooni artikkel 2 ja artikkel 3, mis käsitlevad siseriikliku ametiisiku poolt altkäemaksu andmist ja võtmist. Sisuliselt on analoogsed ka artiklid 4 kuni 12, millede erinevus põhineb peamiselt altkäemaksu saamise objektiks olevas isikus
annaabi.ee 
