oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed
Ameerika ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963 43-aastasena nooruselt teine USA president Soovis, et noored aitaksid vähearenenud riike kavatses saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima
Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio".
Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised 1973 viis USA oma väed Vietnamist välja Tagajärjed USA-le: - 55 000 hukkunut - 300 000 haavatut - 200 miljardit dollarit kulutusi - Moraalne kahju Võidurelvastumine 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949) Raketitööstus: - Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957) - Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule
Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma KUUBA KRIIS 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid *Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja
detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu, esialgu oli neil edu, kuid Ho Chi Minh´i valitsus läks üle partisanisõja taktikale Prantsusmaa nõustus Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma. Prantslased piirati ümber Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse
kaupadele ostu keelu o USA ei osta Kuuba suhkrut o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus · August 1968 tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed · 1969 · ,,Brezneri doktriin" kui kusagil on kommunist ohus, siis oli NSVL õigus sekkuda
Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a
1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui juhtub tuumaõnnetus c. Vietnami sõda 1964 c.i. Eellugu: Põhja-Vietnam kommunistlik, toetab NSVL; Lõuna-Vietnam mittekommunistlik, toetab USA c.ii. Põhjus: 1964 lavastas USA, et Põhja-Vietnam ründas neid. USA viis oma väed Lõuna Vietnami. c.ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus: c.iii.1. 1973 USA tõi oma väed välja, USA kaotas c.iii.2. 1975 Vietnamid ühinesid (kommunistlikuks)
vajalikuks. NSVL teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus. See tähendab, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda, kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Vietnami sõda 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL toetusel moodustatud Põhja- Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik; see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis). 1957.a algas lõunaosas Vietnami DV (juht Ho Chi Minh) toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi, USA astus vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. USA lähtus nn. doominoteooriast (president Eisenhower), mille järgi tuli ära hoida
Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm"; Keskharidus muudeti kohustuslikuks; Soome TV süvendas lääneliku eluviisi kultust. 37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio". 38. Miks maakultuur hääbus nõukogude ajal? Põhjenda. nähtus: linnastumine; põhjendus: enamike maainimeste kolimine linnadesse suretas välja senised maaelu traditsioonid;
Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975 Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus
atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa, kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist. 1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi. Tema juhtimisel tehti erinevate laevatehaste streigikommitee, kes taotlesid sõnavabadust, mis on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid. Gdanski kokkulepe 31.08.1980 Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine ,, Solidaarsus", mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli. Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida, sest tulemas olid Moskva olümpiamängud, kus USA ja lääneriigid ei osalenud. NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jarozelski
välja Rahukorpuse asutamise: plaan, mille aluselt kavatseti saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse. Kennedy väitis, et see praktiline, mittekallis, inimeselt- inimesele programm suurendaks eneseaitamise usaldust ja head tahet vähearenenud riikides. Esimeses kõnes USA presidendina tegi Kennedy selgeks, et ta kavatseb jätkata Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna- Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus. Kui Lõuna-Vietnam kukus, Laos, Kambodzia, Burma, Filipiinid, Uus-Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria. Kuuba kriis Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud, räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas
· Boris Jeltsin Idabloki lagunemine · 1989 murranguaasta o Loobuti Breznevi doktriinist o Majandusraskused 1. Poola a. Poolas algasid ümarlaua läbirääkimised oppositsiooniga a.i. Ühel pool Poola valitsus (kommunistlik partei) a.ii. Teisel pool ,,SOLIDAARSUS" b. Poolas toimused vabad valimised b.i. Poola peaministriks sai T. Mazowiecki ( oli esimene mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas) b.ii. Presidendiks sai L. Walesa b.ii.1. Senine majandus langes kokku, tekkis poolas kriis 2. Ungari a. Kuulutati välja vabad valimised, kommunistid kaotasid a.i. Uus valitsus tegi tähtsaid otsuseid a.i.1. NSVL väed tuli Ungarist välja viia a.i.2. Toimus piiride avamine lihtsustati piiride ületamine 3. Tsehhoslovakkia
USA sattus paanikasse, räägiti ülemailmsest sotsialiseerumisest, USA seadis Kuubale maj. blokaadi, NSVL hakkas Kuubale viima raketisüsteeme. 1962 a. Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus vt Berliini kriis. Vietnami 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) reziim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu ei paistnud. USA hakkas nõudma sõja lõpetamist. 1968 a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" (sõja
Nõukogude diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Breznevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Vietnami sõda Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964.aastal. Põhja-Vietnami pommitati, kui vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis , siis tekib ahelreaktsioon ning Mõskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia
kriis kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. See teadmine kainestas. Vietnami sõda Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda aga osutus tõeliseks läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna- Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga, kelle seljataga seisid nii Moskva kui ka Peking. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami territooriumi küll pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise
Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni. 2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut? (,,Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest") 1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine(siire); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond. 3. Kuidas kujutavad teoreetikud ette industriaalühiskonda? Suurtootmisele rajatud kord. 5 tunnust: 1) Ettevõte on täielikult eraldunud perekonnast; 2) Ettevõttes on kõrge tehniline tööjaoutus; 3)Tööstusettevõte eeldab kapitali akumulatsiooni; 4)iga industriaalüh eeldab ranget maj. Arvestust; 5) Igas ind.üh
annaabi.ee 
