John Kennedy (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

John Fitzgerald Kennedy

John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 1953­1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina

Ajalugu

8

doc

Kuuba kriis

riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hrustsov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada. Hiina hoidis kriisil siiski silma peal: piirikonflikt Indiaga Lõuna-Tiibeti pärast oli ajastatud just Kuuba kriisi algusesse, st perioodi, mil mõlemad supervõimud olid piisavalt hõivatud ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1) Kriisi käik 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile: · diplomaatiline; · Kuuba blokaad ja luure; · sõjaline löök Kuubale. 17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele

Ajalugu

2

doc

Pärast Teist maailma Sõda...

Lubatuks jäid maa- alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju. Ida ­ Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. ­ 1970. aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd

Ajalugu

10

docx

Külm sõda - mõisteid

1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.

Ajalugu

4

docx

Külm sõda

Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon. Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro reziimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro reziim jäi püsima. Sõda oli ära hoitud eelkõige tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kriisi

Ajalugu

5

docx

AJALOO KT KORDAMINE 1950-1970

probleem on rassism USA-s. 6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks

Ajalugu

8

docx

Ajaloo 2. kursus KT

oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Ameerika kohustus ära jätma Kuuba vastased projektid ning pidi ära tooma oma raketid Türgist ja Itaaliast. 1963 NL, USA ja Suurbritannia allkirjastasid Moskva kokkuleppe. Esimene dokument tuuma maharelvastamiseks. Selle kokkuleppega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris, maa peal ja vee all. Lubatud ainult maaalused katsetused, sest siis kõige väiksem reostus. John F Kennedy- USA president. ’63 nov tapetakse: pandi süüks, et liiga järeleandlikult käitus Kuuba kriisi ajal. Kui poleks olnud järeleandlikust, oleks olnud tuumasõda. Nikita Hruštšov- Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant ja NLKP Keskkomitee esimene sekretär – riigi tegelik juht aastail 1953–1964. 6. Praha kevad. Prahas tekkinud ühiskondlik liikumine, mille eesmärgiks oli inimnäolise sotsialismi ülesehitamine. Kultuuris ja ajakirjanduses rohkem

Ajalugu

11

ppt

Kuuba

* NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24. oktoobril Nõukogude laevade pääsu Kuubale. * USAs * USAs viidi viidi läbi mobilisatsioon, Nõukogude Liidus ja Kuubal rakendati sõjalisi meetmeid ning kokkuvõttes tekkis reaalne oht, et läbi mobilisatsioon, Nõukogude Liidus ja Kuubal rakendati sõjalisi meetmeid ning kokkuvõttes tekkis reaalne oht, et puhkeb tuumasõda. * 28. oktoobril * 28. oktoobril 1962

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)