14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Protsess(Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalnekollegiaalne toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus 3) Poliitiline Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 15. Erinevad otsustamistehnikad a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD 1)ajurünnak 45min kuni 1,5h, põhimõte on selles, et iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem.
strateegiaid. f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused Otsutamise abil luuakse ja arendatakse organisatsioone. Alati on võimalikud häired, mis on vigade tagajärjeks. Juht otsustab. Kolm võimalikku otsustamismudelit: bürokraatlik (iseloomulik suurtele organisatsioonidele, protseduur formaliseeritud), profesionaalne-kollegiaalne (toimib organisatsioonis, kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii
otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikute vahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 13. Otsuste liigid Saab liigitada sisu, tähtsuse, ulatuse ja keerukuse järgi. 1. Haarde ulatus · Strateegilised · Taktilised · Operatiivsed Eristatakse programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuseid.
2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik – iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalne-kollegiaalne – toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus 3) Poliitiline – Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 15. Erinevad otsustamistehnikad. . a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD 1)ajurünnak – 45min kuni 1,5h, põhimõte on selles, et iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks
Pepsi ja koka omavaheline konkurents. 20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 21. Milles seisneb organiseerimine juhtimises?
1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne liikluse suunamine valitud marsruudile. 31. Marsruutimine paikses telefonivõrgus (tüübid, marsruutimisanalüüs, liikluse jaotamine teede vahel). Paikses telefonivõrgus kasutatavad marsruutimise tüübid: püsiv hierarhiline marsruutimine dünaamiline mittehierarhiline marsruutimine dünaamiline valikutega marsruutimine Siin marsruutimisanalüüsi alusinfoks on: valitud telefoninumbrid ja kliendi kategooria. Analüüsi tulemuseks saadakse võimalikke ühendusteede nimekirja. Paikses telefonivõrgus liikluse jaotamine teede vahel toimub jaotustegurite kaupa. 32. Valikutega marsruutimine, marsruutide puu. Valikutega marsruutimine on sisuliselt ülevoolu liikumise suunamine erinevatesse
14. Otsuste liigid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseerib protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaalne-kollegiaalne kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus Poliitiline võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 15. Otsustamisalused Otsuste alusteks on faktid ehk tõsiasjad, kogemus, ameti seisund, sisekaebus. 16. Otsustamiskäik 1) Otsustus probleemi formuleerimine Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus
Otsustamismudelid 1. bürokraatlik 2. professionaalne-kollegiaalne 3. poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Otsustamine toimub professionaal-kollegiaalselt, kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. Otsustamistehnikad A individuaalse loomingulise mõtlemise tehnikad B grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad 1. ajurünnak 2. Gordoni meetod 3. faasivahetuse meetod
9. Nimeta otsustamise etapid teooria kohaselt Bürokraatlik iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 10. Too välja kolm grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikat
Pepsi ja koka omavaheline konkurents. 20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik – iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank, riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne. Professionaalne-kollegiaalne – iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad. Poliitiline – lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe. 21. Milles seisneb organiseerimine juhtimises?
Liigitamise aluseks on tunnus ehk atribuut, liigitamise tulemuseks on liikmed). Loogiliselt korrektse liigitamise puhul peab sellel olema üks alus; mõiste maht peab hõlmama kõik liikmete mahud; liikmed pea- vad üksteist välistama. Loogikas on klassifitseerimine liigitamise erijuht: klassid jagatakse alamklassideks, need omakorda alam-alamklassideks jne. Igal liikmel on oma üks ja kindel koht selles hierarhilises süsteemis. Selline klassifikatsioon on informatsioonirikkam kui mittehierarhiline, kus samaväärseina erista- takse suur hulk klasse. Märkigem, et loogiline klassifitseerimine on hulga jagamine alamhulka- deks, niisiis üks divisiivne meetod. Bioloogilises klassifitseerimises on tänapäeval esikohal liikide ja teiste taksonite ühendamine (loogika) klas- sideks selliselt, et tulemusena on kõigil elusolenditel oma koht süsteemis (klassifikatsioonis): meetod on aglomeratiivne ehk kuhjav. Loomulikus süsteemis on aluseks oluline tunnus (tunnused). Kunstlikus
-võrgustike suhteline isoleeritus või läbilaskevõime -suhteline ressurssidest sõltuvuse tugevus või nõrkus Nendest tulenevalt tekib kontiinum. Ühes otsas on kitsalt integreeritud poliitika kogukonnad, kus liikmelisus on konstantne ja tihti hierarhiline, välistel survetel on minimaalne mõju ning osapooled on suures sõltuvuses üksteisest ressursside osas. Teises otsas on lõdvalt integreeritud issue networks, kus liikmelisus on sujuv ning mittehierarhiline, võrgustik on kergesti mõjutatav välistest survetest ning osapooled on suuresti iseseisvad. EL on poliitika võrgustike vaadetest tulenevalt issue network esindaja. New European Governance Emerging from the Fiscal Crisis and Administrative Reforms for the Identity of the EU.” Administrative Culture 15 (1), 21-38 Taustinfo: Uusimperialism – tootmise laiendamine metropoliitsetes riikides ning domineerimine maailmaturul. Hierarhiline organisatsiooniline korraldus