lihtained( hapnik,jood),oksiidid(CO,NO,Al2O3) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos,etanool,benseen jt.) 2. Mis on tugevad ja nõrgad eletrolüüdid? Too näiteid! Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.Tugevad elektrolüüdid on soolad(K2SO4),tugevad happed ja leelised.Nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks.Nõrgad elektrolüüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused elektrit ei juh,sest nad ei sisalda ioone. 4.Mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon?Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 5.Kuidas toimub ektrolüütiline dissotsiatsioon a) iooniliste, b) molekulaarsete ühendite korral? Mille poolestneed protsessid erinevad
Gaaside lahustuvus vedelikes: gaaside lahustumisel Hl < 0, S < 0; temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. Henry-Daltoni seadus: gaasi lahustuvus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal: xg = KHpg , xg gaasi moolimurd lahuses, pg gaasi osarõhk, KH Henry tegur. Setsenovi seadus: gaaside lahustuvus väheneb lahusele elektrolüüdi lisamisel. 3. Mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste (kolligatiivsed) omadused Ideaalne lahus puudub osakestevaheline toime, puudub soojusefekt ja ruumalaefekt; lõpmata lahja lahus väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. · Lahuse aururõhk Daltoni seadus: lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude (osarõhkude) summaga: p = p1 + p2 . Raoult'i seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral) komponendi aururõhk lahuse kohal on
Gaaside lahustuvus vedelikes: gaaside lahustumisel ∆Hl < 0, ∆S < 0; temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. Henry-Daltoni seadus: gaasi lahustuvus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal: xg = KH⋅pg , xg – gaasi moolimurd lahuses, pg – gaasi osarõhk, KH – Henry tegur. Setšenovi seadus: gaaside lahustuvus väheneb lahusele elektrolüüdi lisamisel. 3. Mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste (kolligatiivsed) omadused Ideaalne lahus – puudub osakestevaheline toime, puudub soojusefekt ja ruumalaefekt; lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. • Lahuse aururõhk Daltoni seadus: lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude (osarõhkude) summaga: p = p1 + p2 . Raoult’i seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral) – komponendi aururõhk lahuse kohal on
Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused
hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need
Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H 2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 äädikhape CH3COOH jne ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks)
aldehüüd/ketoon (R-CO-R) ester (R-COOR) alküülhaliid (R-hal) eeter (R-O-R) aromaatne ühend (Ar-H) alkaan (R-H) vedelike lahustumisel lahus enamasti soojeneb, temperatuuri tõstes lahustuvus suureneb olekudiagrammid kolmikpunkt B tingimused (T, p), mille korral kolm faasi/agregaatolekut on tasakaalus. kriitiline punkt D tingimused (T, p), mille korral kaob erinevus vedela ja aurufaasi vahel . faasisiirded: mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste kolligatiivsed omadused kolligatiivsed omadused lahuste füüsikalised omadused, mis sõltuvad lahuste kontsentratsioonist, aga mitte aine omadustest. ideaalne lahus puudub osakestevaheline toime, soojusefekt ja ruumalaefekt. lõpmata lahja lahus väga lahja lahus, mis käitub peaaegu ideaalse lahusena. Daltoni seadus lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude summaga. p = p1 + p2
mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH 3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille
(molekule ei ole), mistõttu on nad tugevad elektrolüüdid, kuigi ioone on vähe. 2) Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis dissotseeruvad oaliselt ioonideks ja seetõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid. Nendeks on nõrgad happed ja alused. Näiteks: CH3COOH, NH3*H2O, Fe(OH)3, H2CO3. Mitteelektrolüüdid on ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise
Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2H5OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a = K C CH 3COOH C2 H5OH Antud süsteemis on lahuses mitteelektrolüüdid ja mitteelektrolüütide aktiivsustegurid loetakse üldjuhul võrdseks ühega. Kuna molaarse kontsentratsiooni saamiseks tuleb kõikide komponentide moolide arvud läbi jagada ühe ja sama arvuga (lahuse ruumalaga), siis võib K C' avaldisse panna antud juhul lihtsalt moolide arvud viimasest tabelist (kõik kontsentratsioonid on esimeses astmes ja lahuse ruumala taandub välja). Antud töös määrataksegi näiline tasakaalukonstant, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas.
Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH3COOH CC2 H5OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H5 H 2O K a = K C CH 3COOH C2H5OH Antud süsteemis on lahuses mitteelektrolüüdid ja mitteelektrolüütide aktiivsustegurid loetakse üldjuhul võrdseks ühega. Kuna molaarse kontsentratsiooni saamiseks tuleb kõikide komponentide moolide arvud läbi jagada ühe ja sama arvuga (lahuse ruumalaga), siis võib K C' avaldisse panna antud juhul lihtsalt moolide arvud viimasest tabelist (kõik kontsentratsioonid on esimeses astmes ja lahuse ruumala taandub välja). Antud töös määrataksegi näiline tasakaalukonstant, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas.
meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2 H5OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2H 5 H 2O K a = K C CH 3COOH C2 H5OH Antud süsteemis on lahuses mitteelektrolüüdid ja mitteelektrolüütide aktiivsustegurid loetakse üldjuhul võrdseks ühega. Kuna molaarse kontsentratsiooni saamiseks tuleb kõikide komponentide moolide arvud läbi jagada ühe ja sama arvuga (lahuse ruumalaga), siis võib KC' avaldisse panna antud juhul lihtsalt moolide arvud viimasest tabelist (kõik kontsentratsioonid on esimeses astmes ja lahuse ruumala taandub välja). Antud töös määrataksegi näiline tasakaalukonstant, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas.
c1 K , (7) c2 kus c1 ja c2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K jaotustegur. Mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk on alati madalam kui puhta lahusti küllastunud auru rõhk samal temperatuuril. Vastavalt Raoult'i seadusele on mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste aururõhu suhteline langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o p p o X2 , (8) po p kus po on puhta lahusti aururõhk, p lahuse aururõhk ja X2 lahustunud aine moolimurd. n2
ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall + mittemetall). Polaarne side tekib elektronegatiivsuste väiksema erinevuse korral (erinevad mittemetallid). ? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS...
sõltu lahustunud aine üldhulgast. Matemaatiliselt väljendub jaotusseadus: c K= 1, (7) c2 kus c 1 ja c 2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K - jaotustegur. Mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk on alati madalam kui puhta lahusti küllastunud auru rõhk samal temperatuuril. Vastavalt Raoult'i seadusele on mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste aururõhu suhteline langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o - p p = o = X2 , (8) po p kus p o on puhta lahusti aururõhk, p - lahuse aururõhk ja X 2 - lahustunud aine moolimurd. n2 X2 = , n1 + n 2 milles n 1 on lahusti moolide arv, n 2 - lahustunud aine moolide arv.
lahustunud aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende vastastiktoime puudub. Lisades lahustut, toime iseloom ja suurus ei muutu, sest lisatud vee (lahusti) molekulid lähevad teiste veemolekulide vahele; ei esine soojus- ja ruumalaefekti. LLL-d on ideaalsed lahusti suhtes. Lahustunud ainelisamisel muutub osakestevaheline toime — toimub hüdratatsioon. Esineb soojus- ja ruumalaefekt (∆H≠0; ∆V≠0). Need on mitteelektrolüütide lahjad lahused, kus n<0,1…0,2 mol/kg; faaside lahused. Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja ruumalaefekt. 3. aururõhk lahuse kohal. Keemine, külmumine: Isegi keemistemperatuurist hulga madalamal temperatuuril leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia (Ek) on piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle aurufaasi. Samaaegselt toimub ka pöördprotsess — kondensatsioon
gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Org. lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees. b)gaasi lahustuvus temp tõustes vähenb c) Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. 2)vedelike lahustumine vedelikes: tõuseb temp tõustes, halb lah org lahustites N:benseen 3)tahkete ainete lahustuvus vedelikes: kõik ained on üksteises lauhustuvad, ainult lahustumise määr võib erineda. Mitteelektrolüütide lahused: Ideaallahus: vastastiktoime ühe- ja eriliigil. Osakeste vahel ühesugune (intermolekulaarsed jõud lahuses samad, mis puhtas aineski ei põhjusta soojuse teket ega ruumala muutust). Lõpmata lahja lahus: lahustunud aine osakesed on üksteisest nii kaugel, et nende vahel. vastasmõju puudub. Raoult'I seadus (1882-1886) komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses
Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune. Seega puuduvad lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrivoolu (elektrivool lahuses liikuvad laenguga osakesed ja sellised lahused ei juhi elektrivoolu (suhkur, - laetud osakeste suunatud liikumine). alkoholid). Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks
ioonvõrrandi. Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl¯ + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl¯ (taandatud ioonvõrrand) Näide 2. Fe2(SO4)3 + 6NaOH = 2Fe(OH)3¯ + 3Na2SO4 2Fe+3 + 3SO4-2 + 6Na+ + 6OH- = 2Fe(OH)3¯ + 6Na+ + 6OH- Fe+3 + 3OH- = Fe(OH)3¯ 6.4 Ülesandeid. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid? Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2, Al(NO3)3, FeCl3, AgNO3, K3PO4, H3PO4. Kirjutage molekulaar- ja ioonvõrrandid reaktsioonide kohta, mis praktiliselt toimuvad: kaaliumkarbonaat + kaltsiumkloriid väävelhape + naatriumnitraat kaltsiumkloriid + kaaliumsulfaat
jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl (taandatud ioonvõrrand) Ülesanded elektrolüütide kohta *Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: Tugev Nõrk aine Mitteelektrolüüt elektrolüüt CO2 X K2SiO3 X ZnO X NaOH X H2S X Zn X DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (-aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe.
_ elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Metallide korrosioon _ Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. _ Metallidekorrosioon on iseeneslikult kulgev oksüdatsioon. _ Korrosioon on alati redoksreaktsioon. _ Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul hävib metall ümbritseva keskkonna mõjul iseenesest, kusjuures metall reageerib keemiliste ainetega osaliselt. Keemiline korrosioon esineb mitteelektrolüütide (bensiin, nafta, õlid) kokkupuutel metalliga. Elektrokeemilist korrosiooni iseloomustavad järgmised kaks tingimust: _ Kokkupuutes peavad olema kaks metalli või metall ja mittemetall või metall ja keemiline ühend. _ Keskkond peab olema elektrolüüt (ka nõrk elektrolüüt). Materjalide omadused: füüsikalised _ Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore) _ Poorsus pooride maht tahkes kehas
See on mistahes reaktsioon teise ainega. Korrosiooni põhjustavad keskkonna füüsikalised ja keemilised mõjutused. Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Metallidekorrosioon on iseeneslikult kulgev oksüdatsioon. Korrosioon on alati redoksreaktsioon. Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul hävib metall ümbritseva keskkonna mõjul iseenesest, kusjuures metall reageerib keemiliste ainetega osaliselt. Keemiline korrosioon esineb mitteelektrolüütide (bensiin, nafta, õlid) kokkupuutel metalliga. Elektrokeemiline korrosioon (metall + elektrolüüt) Elektrokeemilist korrosiooni iseloomustavad järgmised kaks tingimust:Kokkupuutes peavad olema kaks metalli või metall ja mittemetall või metall ja keemiline ühend. Keskkond peab olema elektrolüüt (ka nõrk elektrolüüt). Redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses, toimub kaks reaktsiooni: 1.metalli aatomite oksüdeerumine 2
molekulide vahele. Soojus- ja ruumalaefekti ei esine lahus on ideaalne lahusti suhtes. poolele osmootne rõhk . See on arvuliselt võrdne Lisades lahustunud ainet, muutub osakestevaheline toime ning esineb soojus- ja ruumalaefekt. rõhuga, mida on tarvis rakendada nimetatud poolele, et Nii käituvad näiteks mitteelektrolüütide lahjad lahused peatada osmoosiprotsess. ning faasidevahelised lahused. Osmootne rõhk avaldub =i c R T , kus c Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja on kõrgema kontsentratsiooniga lahuse molaarne ruumalaefekt.
· Lahustuvus sõltub temperatuurist (võib nii suureneda kui väheneda), · Temperatuuri tõsues lahustuvus suureneb kristallhüdraatidel, mis lähevad üle veevabaks soolaks (lauhustuvuse temperatuur edasisel tõstmisel väheneb) Jaotusseadus lahustunnud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei olene lahustunud aine üldhulgast ega teiste lahustunud ainete olemasolust. (kehtib mitteelektrolüütide või norkade elektrolüütide korral) Ekstraheerimine vesilahuse korduv loksutamine teise lahustiga ainete puhastamise ja eraldamise meetod. Ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainete segamisel (nt. gaasid) Lõpmata lahja lahus väga väike lahustunud aine hulk ei muuda oluliselt lahusti omadusi. Mitteelektrolüüdid ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu.
membraani kaudu kokkupuutuva lahuse kontsentratsioonide ühtlustumine. Kuid. osmoosi tulemusena tekib rõhk ka poolläbilaskvale membraanile, mis võrdub rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta samal temperatuuril oleks gaasilises olekus ja tema ruumala võrduks seejuures lahuse ruumalaga. 211 Osmoos Võttes arvesse eelpooltoodut, võime mitteelektrolüütide lahjendatud lahustele rakendada Clayperoni-Mendelejevi võrrandit, mis ühendab gaaside põhiseadusi. Asendades gaasi rõhu p osmootse rõhuga , saame: V=vRT 212 Ja veelkord - Osmootne rõhk p p= iCM RT (van`t Hoff 1887) pV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 Ja veelkord:
annaabi.ee 
