Viimastega tegelebki ,,Hulkade psühholoogia". ,,Hulkade psühholoogia pöörab tähelepanu sotsiaalpsühholoogia uurimisküsimusele selle kohta, kuidas üksikisikute käitumist ja mõtlemist mõjutab grupi liikmeks olemine ja kuidas levivad ideed ,,hulgaks liitunud" indiviidide seas võrreldes juhuslikult kokku puutuvate ja suhtlevate inimestega, milline mõju on käitumisele ja oma võimete adumisele grupi suurusel ning kuidas ja mistarvis hulk üldse tekib. Isiklikult tundub selle teksti puhul kõige huvitavam grupikäitumise impulsiivsuse seletus ning teooria, et hulgaga liitudes kaotab indiviid oma loomuliku intelligentsuse ja kaalutlusvõime. Vaatmata Le Bon'i paljudele ekslikele arusaamadele ja tänapäeva kontekstis meelevaldsetele järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav
armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). · Teiseks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). Katkend raamatust · ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. ``Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga (katk). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Aitäh!
· vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU · kes tahes · mis tahes · mis iganes · mille tõttu · mille tarvis · mille jaoks · KOKKU · mispuhul · mispeale · mistarvis · mispidi · misläbi · mispoolest · · valik +/- määrsõnu · just+kui · konti+mööda · piki+silmi · nii +kaua · endist + viisi · suuri +vaevu · meelt + mööda · nii + pea · Jäta meelde! · õlg õla kõrval · samm sammu järel · maast madalast · maast-ilmast · kivi kivi peale · jalg jala ette · ööst öösse ·
labane,naiivne Oskar ahne, pettis kõiki ja varastas Räägu Rein ahne ja rahvus- meelne talumees Imbi ja Ärni paarikene, kes koguaeg varastas kõigi tagant, ahned Muna Ott - sai kõikides olukordades hakkama Kaarel talumees ja rehepapi sõber, rumal. Timofei vana rumal naiivne mees Õuna Endel ropendaja ja vägivaldne Katkend raamatust ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Kuidas raamat üldistab eestlasi? Raamat räägib, kui rumalad ja ahned talurahvas oli. Nad olid ka naiivsed ja
hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad, harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad moodustasid suuremaid väeüksusi, mida nimetati malevateks. Sõjakäigule naaberrahvaste juurde minnes liiguti tavaliselt sügavale vastase tagalasse, rüüstates tagasi tulles teele jäävaid külasid ning tuues kaasa sõjavange ja röövitud kariloomi. Tagasi koju jõudes võis samas oodata vaenlase karistusretke, mistarvis peideti vara sügavale metsadesse ja ise kindlustuti linnustes või soode-rabade keskele rajatud pelgupaikades. Kuni muinasaja lõpuni võimaldas eestlaste sõjaline tase vaenlastele suhteliselt edukalt vastu panna.
3. Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla! SIDENDID Sidendid liigituvad: 1. Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda. 2. Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki, nagu, justkui, sellepärast et, sellest hoolimata et nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. 3. Siduvad ase- ja määrsõnad Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE Liitlauseks nimetatakse lauseks mis koosneb kahest või mitmest osa lausest. Mitme öeldisega koondlause puhul tuleks meeles pidada et seda peetakse enamasti rindlauseks, kus korduv alus on välja jäetud. Osalaused võivad asetseda kas rinnastus või alistus seoses Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest
põhiidee järgi tuli loomulikku loodust parandada, ilustada ja allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalikku kunstiellu ka Venemaa. Tolleaegne tsaar Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopa osaks, mis tingis murrangu ka vene kunstielus. Rajati uut pealinna Peterburgi, mistarvis oli vaja kogu Euroopast kohale toimetada hulgaliselt arhitekte, mistõttu näiteks varajases vene arhitektuuris ongi domineerivad välismaa sh. baroki mõjud. Tuntum barokistiili näide on Talvepalee. Kadrioru loss Tallinnas on samuti tugevalt barokist mõjustatud. Skulptuur. Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Endiselt ei kaotanud populaarsust portreebüstide tegemine ja
millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju miks, milleks, mispärast, mistarvis, mistõttu, mismoodi, misjaoks 4. NAGU esineb tähenduses NÄITEKS ja tema ette pannakse koma. Mitmed koolid, nagu (=näiteks) Laiuse, Torma ja Sadala kool, on laiendanud ... 5. NAGU võrdluses on loetelu, mis sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei tule. Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju. Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju. 6
ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas; fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt. Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam. sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks. määruslauseks (määruse küsimused):
viisi- ja seisundi-asemäärsõnadeks: nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas; hulga- ja määra-asemäärsõnadeks: sedavõrd, niivõrd. Kuid asemäärsõnade hulgas on ka selliseid, millel täistähenduslike adverbide seas vasted puuduvad. Niisugused asemäärsõnad osutavad sündmuste põhjuslikele seostele: põhjuse- asemäärsõnad sellepärast, seetõttu, miks, mistõttu, millepärast, otstarbe-asemäärsõnad misjaoks, mistarvis, möönduse-asemäärsõnad kusjuures, seevastu, sellegipoolest. Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, , siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks- siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, kusagile, kusagilt, millegipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, , teisiti,kõikjal, , alati, igati jne. 14
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Janud I. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele... 2. On igatsuses vaevalt ületatus nii selgelt tunda kujunemas uut. Su küündimatus on kui madal katus, kuid hinge tuhmumatu aknaruut, mis kiiva täitumatusega kattus, taas peegeldab su leegitsevat suud, kui sirutad end janus lõppematus ja suudlusvalmilt ootad nagu pruut.
proadverbid on temporaalsetest e ajaadverbidest siis, millal, kunas; lokaalsetest e kohaadverbidest üldtähendusi väljendavad sinna, sealt, siia, siin, siit, kus, kuhu, kust; viisi- ja seisundiadverbidest üldtähendsusega nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas. Leidub ka kvantiteedi üldtähendust märkivaid proadverbe, nt sedavõrd, niivõrd; põhjust märkivaid, nt sellepärast, seepärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu; otstarvet märkivaid, nt selleks, misjaoks, mistarvis, milleks; mööndust väljendavaid, nt kusjuures, seevastu. Enamasti konkretiseerub proadverbide tähendus kontekstis, kuid on proadverbe, mille tähendus jääbki määratlemata: a) umbmäärased: kunagi, kusagil, millalgi, millegipärast; b) üldistavad: kõikjal, kõikjale, alati, igati; c) välistavad: mujale, mujal, mujalt, teisale, teisal, teisalt, teisiti; d) küsivad: millal, kuhu, kust, kuidas, misjaoks, mistarvis, milleks.
kui seda jäävust ka meeled ei taju ("Aeg") 1. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. 21 Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele... 5. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele,
Vahetpidamata kuulatas ja vaatas ta sinnapoole, kus ta mõisa teadis olevat. Mitmel korral arvas ta kuivanud raagude prõginat kuulvat ja kargas siis rõõmsa ehmatusega püsti, aga ikka oli see eksitus. Rõhuv, kipitsev- ahastus täitis aegamööda Agnese hinge, kõhutavad pildid libisesid ta vaimusilma eest mööda. Kordagi ei mõtelnud ta sellele, mis temast enesest saab, kui ta üksi peaks põgenema, aga kramp asus ta südamesse selle mõtte juures, et ta Gabrieli enam ei peaks nägema. Mistarvis siis veel põgeneda? . . . Agnes ei suutnud südamepiina kauemini kan-natada. Äkisti kargas ta üles ja tõttas metsa servale. Siin jäi ta kohkudes seisma. Kuimetsa mõisast ei olnud muud järele jäänud kui auravad ahervaremed; katus oli kadunud, suitsenud müürid kerkisid hoopis võõral näol sinisesse õhku. Inimestest ei olnud midagi näha.ega kuulda. Kuhu oli Gabriel jäänud? Olid vaenlased tõesti ara läinud, või oli Gabriel nende kätte sattunud?
annaabi.ee 
