9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid. VI oli Iirimaa valdavalt kristlik piirkond. Iiri mungad hakkasid misjonit levitama Inglismaal VII saj lõpuks oli Inglismaa suuremalt jaolt ristiusustatud. Frangi riiki ehitati kloostrid. Valitsejad nägid ristiusu levitamises vahendit oma võimu laiendamiseks. Aasttuhandevahetuseks olid ka germaani rahvad ristiusku pööratud.
313. aastal toimus Milano edikt, mille kohaselt lubati kristlastel Rooma riigis oma jumalat kummardada. Rooma impeerium hukkus rahvasterändamise tormides, aga kirik püsis läbi pimedate sajandite. Vana-Rooma riikliku ühtekuuluvuse hoidis alal Rooma piiskop, paavst, kelle võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14. sajandiks välja kristlik Euroopa. Keskaeg oli kiriku misjonitegevuse kõrgaeg. Kui vana kirik oli pööranud oma tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli
Nõnda läkski usuline meeleolu süüria kirikutes aegamisi askeetide mõju alla. Tekkis ka komme askeetide eest palvetada. Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku templi ja asus selle asemele rajama suurt kloostrit. Nii saigi temast benediktlaste ordu asutaja
sõnatüvi keskaegsete skandinaavlaste keeles ning ka nende saagadest võib leida teateid eestlastest. (Rätsep 2007: 9) Lennart Meri on väitnud, et aestid olid eestlased (läänemeresoomlased) ja maarahvas on lihtsalt oma vana nimetuse unustanud. Autori meelest kasutasid skandinaavlased eest- tüvelisi sõnu esimestena. Järelikult said Läänemere äärde jõudnud põhjasaksa hõimud endale viikingitelt eest-tüve. Katoliku kiriku misjonitegevuse algamisel tuli keskaegsest ladina keelest sõnad Estonia ja estones, mis kajastusid Liivimaa Henriku kroonikas. (Rätsep 2007: 10) 5 1.2. Maarahvas ja maakeel Vanasti kasutasid eestlased omanimetusena sõnu maarahvas, maainimene, maamees ja oma keele nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti
Avalik õigus valdkonnanat e r vi k u na kui ka di f e r e nt s e e r u v a t e õi g u s ha r u de na a r e n e s j ä rg ne v a l t t u gi ne d e s p a l j u s ki e r a õi g us e a l u s e l e . Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele.Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates). Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks SaksaLV, A us t r i a ni n g H ol l a n di r a h vu s l i k õigussüsteem o n s a a nu d
33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem, professionaalne vaimulikkond ning täpselt kirjeldatud normid ja dogmad. Rahvausundile seevastu on omane muutuvus ja väga täpsete piiritluste puudumine. See kandub edasi suuliselt ja traditsioonide kaudu kogukonna sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest
33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem, professionaalne vaimulikkond ning täpselt kirjeldatud normid ja dogmad. Rahvausundile seevastu on omane muutuvus ja väga täpsete piiritluste puudumine. See kandub edasi suuliselt ja traditsioonide kaudu kogukonna sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade
etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnanater vik una kui ka dif ere nts eeruv ate õigus har udena are nes järgne valt tugine des paljus ki era õig use alus ele. Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele.Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates). Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks SaksaLV, Aus tria nin g Hollandi rah vuslik õigussüsteem on s aanu d roo ma õigusest tug evaid s is ulis i mõj utu si,Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem
poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnana tervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele. Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj. õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele. Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates). Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks Saksa LV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi, Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem
oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnanat e r v i ku n a ku i k a d i f e re n t s e e r u v a t e õ i g u s h a r u d e n a a re n e s j ä rg n e v a l t t u g i n e d e s p a l j u s k i e r a õ i g u s e a l u s e l e . S e e j u u r e s kaasaeg se kon ti ne nt aal se süs te em i aval ik õi gu s võl gn eb m õistete osas väga palju XIX saj õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele.Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates).Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks SaksaLV , A u s t r i a n i n g H o l l a n d i r a h v u s l i k õigussüsteem o n s a a n u d ro o m a õ i g u s e s t t u g e v a i d s i s u l i s i m õ j u t u s i , Skandinaavia
1540ndal a see selts saab paavstiõnnistuse. Järgnevalt seltsil on tegevus ja tegutsemisvabadus. Mõni aeg hiljem Loyola teeb seltsi põhikirja , ordu juurde kuuluvad ka vaimulikud haridused. Kogu liikumine hakkab v. kiiresti arenema, liikmeskond kasvab. tegevuskond üsnagi ulatuslik. Võitlus ketserluse / reformeeritud kirikuga. Teiseks oluliseks tegevuseks on katoliku usu levitamine ja tugevdamine, mille juurde kuulub aktiivne misjonitegevus. Jesuiitide puhul oluline, et misjonitegevuse juurde kuulub haridustegevus. Minnakse mitmele poole õukondadesse, tehakse propagandat, prit valitsejaid mõjutada. Minnakse ka Poolasse, kuid seal ollakse soodsas olukorras, sest valitsev kuningas ( Bathory) on katoliiklane. Inim, kes Bathoryt tugevalt mõjutas oli tema pihiisa Peeter Skarga. Oli üks jesuiitide ordu esindajaid Ida-Euroopas. Sõnaosav jutustaja ning karismaatiline tegelane. Samoizki oli ka kuningat tugevalt mõjutanud ning tema oli seotud ka Bathory kuningaks saamisega.
püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnana tervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele. Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele. Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavate Euroopa riikide endistes kolooniates). Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks Saksa LV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi, Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem
annaabi.ee 
