Ükski terapeut ei oleks selleks suuteline ega tahagi olla, sest sellega ühes kaoks võimalus anda inimesele mõtle-ise-mis-sul-viga-on-kodutööd. Küsimus tuleb aga ümber sõnastada, teha see enda intellektuaalsele tasemele parajaks. mis teeb sind õnnetuks. Aristotelese paganliku õpetusega, kelle arvates püüdleb iga inimene selle poole, mis tema jaoks on hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem
nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte
Kust kulgeb õnne piir? Kui alustada rääkimist õnne piirist peaks algul teadma, mis asi see õnn üldse on. Kuidas on üldse võimalik õnne piiritleda? Iga inimene võiks ju teada, kust kulgeb tema õnne piir ja mida ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab me ustele vaid kolm korda elus. Esimesel korral polnud meid kodus, teisel korral on meil kõrvaklapid peas ja kolmandal korral pole see üldse meie uks.
Kui selle järel tekib rahulolu ja hingerahu, siis on see õige. Sa oled õigel teel. Sa suudad üle olla teiste mis tahes arvamustest ja hukkamõistust. Vitriini pandud elu Ometi, kuigi südamehääl ütleb, et õigem oleks toimida nii, teeme valikud just vastupidiselt. Miks me siis teeme elus valesid valikuid, mis ei lase end õnnelikuna tunda? Teeme seda suuresti oma "vitriinide" pärast, et meie elus nähtu ja kuuldu pälviks teiste heakskiidu. Samas võib inimene oma sisemuses tunda enda õnnetu ja läbikukkununa. Hingerahu asemel tekib ärevus, mure, rahulolematus ja teised negatiivsed tunded. Õnn näib kauge ja kättesaamatu. Ammustest aegadest peale on huvitanud psühholooge rohkem ebameeldivatest tunnetest rääkimine ja kirjutamine. See oleks justkui normaalne. Aju-uurijad on uurinud, kuidas tekivad raev, hirm ning masendus. Õnne küsimuses aga ei ole keegi end päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid
Et sõja olemust mõista, ei pea tingimata teadlane olema. Lihtne talupojamõistus ütleb, et ju keegi tahab teisest üle olla. Loodusseaduski põhineb konkurentsil. Siin tuleb aga meenutada, et inimest eristab loomast eeskätt mõistus, analüüsivõime. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata. Kas käibetõde ,,ela ise ja lase teistel ka elada" ei võiks olla võti õnnelikumasse, inimkonna helgemasse tulevikku? Õnn ei peitu rahas. Õnn ei peatu tänavanurgal ega ei küsi teed. Õnn ehk vahel kukub sülle ? Soovitakse ju õnne kaasagi... Ent siiski õnne tuleb otsida, õnne peab katsuma, õnne tuleb proovida, õnne saab lausa valada. Õnne soovitakse lõputult palju, õnnel on isegi oma kivid ja numbrid. Õnnega ei soovitata mängida. Kes on aga õnne näinud? Vahest teda riivanudki? Suurt õnne on otsatult hea tunda... On küll püütud sõnastada õnne valemit, aga alati on midagi puudu jäänud..
Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Kas selleks on vaja suurt villat, palju raha, lennukit ja sportautot või saab ka ilma nendeta õnnelikuks? Õnnelikuks olemiseks on eelkõige vaja rahulolu tunnet selles, mida elu jooksul korda oled saatnud. Kas oled täitnud oma kohustusi, saanud lapsi või palju sõpru – just need on põhilised, mida õnneks vaja. Kas õnneks piisab ainult sõpradest või perest? Erinevatel inimestel on erinevad huvid ja tegevused, et olla õnnelik. Mõningatele piisab ainult sõpradest ja perest, kuid teistele mitte. Kõik oleneb sellest, millest inimene oskab rõõmu tunda. Tavaliselt tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest, nagu perekond. Mõned inimesed ei oska sellest rõõmu tunda, sest nad on perega liiga palju aega koos veetnud ja see on muutunud tüütuks. Sellisel juhul ongi inimesel õnneks vaja midagi muud, midagi sellist, mida paljudel pole –uhket autot, palju raha ja suurt villat. Pal
html, (20.03.2009) 22 Sealsamas 23 Sealsamas 24 Sealsamas 8 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi. Euroopas on kahtlemata uurinud kõige enam õnnelikkust Ruut Veenhoven, kes juhib Rotterdami ülikooli juures õnneuuringute keskust. Keskus koostab iga aasta õnneindeksi, kus on ka Eesti andmed vaadeldavad. Selgub, et 95 riigi seas asetume õnnelikkuse poolest 73. ja 74. kohale. Tuleb välja, et meist märksa kehvemal järel riikide elanikud on õnnelikumad. Kõige kurvem on see, et eesti lapsed on Euroopas peaaegu kõige õnnetumad, neist tahapoole jäävad ainult Leedu lapsed. Laste heaolu poolest koolis oleme lausa viimasel kohal. Ka Euroopa vaimse tervishoiu uuringute tulemused annavad eestimaalastele kehva tulemuse: kolmveerand elanikest on kurnatud, neljandik frustreeritud.25 1.3. Miks on see nii?
Õnnelikuks vaimselt või füüsiliselt Alati on hea tunne, kui on põhjust naerda ja naeratada. Järelikult on toimunud midagi, mis teeb tuju heaks ja olemise õnnelikuks. Alati pole õnnelikuks saamise teekond lihtne ja elu võib teha omad korrektuurid nii, et ei juhtu midagi, või juhtub kõik ühekorraga. Tihtipeale inimestelt küsitakse, kas nad on õnnelikud näiteks selle tööga, mida nad teevad, vastus on tihtipeale kohene jaatus. Õnnelikuks saamiseks on mitmeid eri viise. Ühele pakuvad õnnelikuks saamise võimalust heateod, teisele aga materiaalsed esemed. Igaüks tõlgendab õnnelikuks saamist vastavalt sellele, kuidas tahab, nt uus auto, mõni mäng, jalgratas, hea hinne eksamil, uus kallim, mõni lotovõit. Põhjuseid võib olla mitmesuguseid- eeltoodud näidete põhjal vägagi materiaalsed viisid. Samuti saab materiaalset õnnelikuks saamise viisi tõlgendada läbi kogumismaania. A' la markide, pudelikorkide, kleepsud
Hüvede jagunemine kolmeks on Aristotelese sarnane Platonile. Sealhulgas siis: välised, hingega ja kehaga seotud.Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juures eeldamegi. Nii nagu on öeldud siin ei saa need kes Olympiamängudel võistlevad autasu kõige ilusamale või võimsamale vaid sellele kes võistleb ja võidab. Nii on ka elus, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on siiski vaja ka väliseid hüvesid nö. varustust. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele- sõprade, raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos)
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju
Kas õnne poole peab püüdlema? Inimeste üks peamistest eesmärkidest elus on saada õnnelikuks, püüdlus selle poole on nii mõnegi jaoks edasiviiv jõud, kuid mis eesmärki siiski täpselt on tahe saavutada? See, et õnn on suhteline ning seda pole võimalik mõõta on teada tuntud fakt, miks püütakse siis inimeste õnnelikuks saamise võimalusi kõiki ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga. Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on nõus sel
Praeguse ühiskonna edukuse mõõdupuu on paljuski see, millist elamispinda ja autot sa suudad soetada. Selles mõttes raha ikka üht-teist määrab. Üks huvitav nähtus, mille üle olen juba ammu juurelnud. Kui inimesed räägivad kellegi edust või edukusest, heast saatuses ja halvast saatuses, karistusest ja preemiast, mõeldakse alati materjaalsust selle all. Kas tõesti rikkus on mõõdupuu, millega elu mõõta ? Ilmselt on, kui selline mõõdupuu on olemas. Aga kui mõõta teisi õnnelikkuse mõõdupuuga. Nii võib vaene olla RIKAS ja vastupidi. Olen näinud mitmeid väga rikkaid inimesi, kelle jaoks raha pole õnn, pigem õnnetus. Ja kui inimene ise võtab seda kui saatuse "karistust", kas siis saab rääkida heast karmast. Ehk isegi saab, aga jällegi, kellegi teisega võrreldes. Et mis mõõdupuuga me mõõdame kelle saatus on edukas ja kelle oma mitte ? Tänapäeva ühiskonna kriteeriumiks on materiaalne edukus.
Õnne saavutamine Õnne pole võimalik mõõta ühikutes, seda ei saa osta ega vahetada ning see pole otseselt kasutoov. Ometigi on just õnn see, mida paljud inimesed siin maailmas üle kõige otsivad. Kahjuks on õnn nagu õhk – seda ei saa haarata ning kokku koguda. See on immateriaalne. Mille järgi on võimalik mõista, et inimene on saavutanud õnne ning kui saavutab, siis kuidas ta seda tunnet säilitab? Õnn ei tähenda materiaalset heaolu. Uus auto, televiisor või käekell võivad inimesele mõneks momendiks rõõmu pakkuda, ent need objektid ei taga kauakestvat ja rahuldavat õnnetunnet. Need on n-ö staatuse sümbolid, mille järgi teised inimesed võivad arvata, et luksuslike esemete omanikud on edukad ja õnnelikud. Kuuleme tihti klišeeks kujunenud fraasi ’’raha ei too õnne’’, kuna see on tõde. Rikkad inimesed võivad olla üsna õnnetud ning vaesemate elu seevastu väga rahulik ja õnneküllane. Vara võib kogu aeg juurde la
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise j
Esimene samm õnnelikuks saamiseni on olla mina ise. Tuleb unustada ühiskonna seatud normid ja arvamused, et kes neile ei vasta, on halvad ja neid tuleb eirata. Me peame õppima ise mõtlema ja näpuga mitte näitama kõigele, mis ei vasta normidele, mida pimesilmi ainuõigeks peetakse. Ku eesmärk on saada õnnelikuks, siis tuleb saavutada sisemine vabadus. Vabadus eelarvamustest ja unustada perfektsus, sest viimane on juba puudus iseenesest. Erinevus õnneliku ja õnnetu inimese vahel on see, et õnnelik näeb seda, mis tal on, õnnetu aga seda, mida tal ikka veel pole. Tuleb õppida hindama hetkesid kallite inimestega, seda, et nad on sul olemas ning nautima seda, mis sul olemas on ning eelkõige teadvustama seda, et kõik on mööduv. Ainuke asi, mis sul tõesti on, on praegune hetk. Nagu öeldakse, et igaüks on oma õnne sepp, siis nii see ongi. Ära pane iial kedagi teist enda õnne eest vastutama! See on rumal tegu ja ajutine.
Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei
Neid teeb õnnelikuks see kui tervis peab vastu ning kui neid vaatamas käiakse. Inimene peab elus tegema valikuid ja ta teeb just selliseid valikuid mis muudaks teda õnnelikumaks. Näiteks otsustab inimene kas valida tasuv, kuid talle mitte meeldiv töö või töö mis talle meeldib kuid mille eest ei maksta nii palju. Tänavapildis näeb ka kodutuid, kes saadud raha eest endale alkoholi ostavad. Kas tõesti on nende jaoks tähtsam alkohol, kui täis kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja lugeda kas tema jaoks on tähtsad materiaalsed või vaimsed väärtused. Minu jaoks on õnn see, kui on midagi teha, kedagi armastada, midagi loota. Õnn on miski, mille pärast on elu elamist väärt. Iga inimene peaks endale lahti seletama mida tema jaoks tähendab õnn.. . Võib-olla oskame õnnest aru saada siis, kui vaatame mingile eluperioodile tagasi.
tuleb leida vaid neid lahendusi, millega kaasnevad positiivsed emotsioonid - ja juba Te oletegi automaatselt õnnelik. Rohkem ei midagi.“ „Sotsioloogiaõpingute ajal“, kirjutab S. Trebuch, „tegelesin ma m h intensiivselt ka teemaga „õnn“. Laialdaselt üle maailma viidi läbi uurimusi, milles küsitleti inimesi nende enesetunde kohta. Üheks standartküsimuseks oli – Kas ütleksite, et Teie elu on hetkel a) üsna või väga õnnetu, b) üsna õnnelik, c) väga õnnelik. Lihtne küsimus, mis esitatuna tuhandetele inimestele üle kogu maailma, annab vastuseks huvitavaid teadmisi. Kahjuks on need üsna vähe tuntud.“, lõpetab Trehbuch ning jätkab: „Siinkohal sooviksin neist olulisemaid Teiega jagada: 1. Enamus inimesi üle kogu maailma on õnnelikud. Inimesed on üldjoontes küllaltki õnnelik pesakond. Enamus inimesi üle kogu maakera
kallites kohtades.Sellised inimesed pole kunagi rahul endaga , sest alati on kuskil keegi , kellel on rohkem. Õnnelik on ta vaid ühe hetke, kui on kätevahel kopsakas summa, siis valdab teda järjekordne rahulolematus. Tema jaoks on mõistetamatu, kuis kõrvalmajas elavad inimesed oma viletsas majalobudikus ja tunduvad sealjuures palju õnnelikumad ja muretumad kui tema , kes ööd-päevad raha üritab kokku ajada ja edukas olla. Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õigl
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Asjad, mis teevad mind õnnelikuks, võivad teistele tunduda igavana. Minu õnn seisneb selles, kui ma näen oma vanemaid õnnelikuna; armastades ja hoolitsedes teineteise eest iga päev. Kas siis nüüdne elu tiirleb tõesti raha ümber, et kumb naaber omab suuremat maja või sõidab kallima autoga? Tänapäeval vaadeldakse õnne mitut moodi, kuid õnne tähendus sõltub igaühele tema enda vaatenurgast. Iga inimene kirjeldab oma tundeid ainulaadsel viisil, mis ei anna võrrelda teistega. Meil kõigil on õigus olla õnnelik. Siiski ma arvan, et me ei peaks õnne otsima minema. Sa ei saa sundida ennast olema õnnelik, sest see peaks tulema iseenesest. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane. Paljude inimestega on nii, et nad pingutavad üleliia, et saavutada midagi, millest nad eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavut
Kui satutakse hätta siis sageli on nii, et need õiged sõbrad aitavad ning lohutavad, n.ö 'võlts sõbrad' kaovad kohe. Mõni tahab sind lihtsalt ära kasutada kui tal on sinult midagi vaja, aga tavaliselt on seda kohe näha. Üheks väga oluliseks õnne teguriks on tervis, kui tervist pole siis on raske olla õnnelik, kuid mitte võimatu. Kui on hea tervis, siis tavaliselt ollakse õnnelikud. Kuid ka see ei ole alati reegliks. Vahest võib inimene olla terve kui purikas, aga ikkagist väga õnnetu või siis vastupidi. Osade inimeste jaoks peitub õnn nende tegevustes, näiteks töös või trennis. Nad põhimõtteliselt elavadki seal ning ei mõista, mida nad ilma selleta teeks. Ma arvan, et mõistlikuse piirides on teha tööd või trenni hea, kuid välismaailmast mingi töö või trenni pärast ennast välja lõigata pole ka mingit mõtet. Kui inimene lõpuks aru saab, et ta on matnud ennast töösse või trenni, siis ta saab aru, et see tegelikult ei tee teda õnnelikuks.
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle
Mis on õnn? Ilmselt nii mõnigi inimene on öelnud, et ta ei tea mis on õnn ja, et kas tal see on. Osad mõtlevad jällegi, et seda polegi olemas. On ainult tühipaljad mõtted ja küsimused sellest. Kuid mis on see õnnelikkus, mis teeb meid õnnelikuks? Me mõtleme tihti õnnest, kuid kas me teame, mida me selle all mõtleme. Osad meist arvavad, et õnn on see kui sul on raha. Mõned hoopis, et õnn on see, kui sa tunned ennast õnnelikult. Õnn on erinev, kõik oleneb inimese vanusest, tema iseloomust, tema tahtest. Väikesed lapsed arvavad, et see on õnn, kui ema ostab poest jäätist ja teeb pai. Vanemad inimesed arvavad, et õnn on see, kui nende lastelastele
Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi halvemini kui su
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet"
Tulenevalt sellest toetab haigekassa tervise edendamises peamiselt tegevusi, Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites, signs, sources, erinevus, seos tervisega. • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri teadlikud valikud. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid variantides erinevalt
*antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega -suurim hüve oma funkt. teostamine parimal viisil *Inimhinge funkt. Mõistuspärane toimimine *Inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud
inimkonda aidates, totaalse õnneni jõuda, ta arvas, et sellist hetke ei tulegi, mil ta saaks aega peatada ja oma elule kokkuvõtvalt tagasi vaadata. Kuid ta eksis: oma teadmised abivajajate hüvanguks tööle rakendanuna oli ta ,,õilsa hetke" leidnud ja Kuradiga sõlmitud kihlveo kaotanud. Seega õnnelikuks saamist ei ole võimalik ette planeerida. Õnn tuleb meie õuele pigem just siis, kui me seda ei oota. Francois de la Rochefoucauld on öelnud: ,,Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab." Küsimusele, mida otsib inimene elult, vastaksingi: ,,õnne". Ka see mees või naine, tüdruk või poiss, kes ütleb, et tema ei oota elult midagi, tahab tegelikult elus midagi saavutada. Igaüks meist tahab olla õnnelik. Selle tõdemuseni jõuab igaüks erineval ajal, kes noorelt, kes alles surivoodil. Nagu öeldakse, ,,kes noorelt parempoolne, see vanalt vasakpoolne", on nii ka õnne leidmisega mida vanemaks me saame, seda rohkem me
luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku tervis (population health) - Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. --- Aktuaalsed terviseprobleemid Eestis: Enim haiguste ja suremuse tõttu kaotatud eluaastaid põhjustavad: • Südame-veresoonkonna haigused • Õnnetused-vigastused • Kasvajad • Riskitegurid: alkohol, suitsetamine, ülekaalulisus Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel paranenud (EIA 2012/2013: 41). •Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused. •Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
