Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Terbium Koostas: Kait Trumm Pärnu 2010 Sisukord Terbium......................................................................lk 3 Omadused..............................................lk 4 Füüsikalised...............................................................lk 4 Keemilised.................................................................lk 5 Nimisõna....................................................................lk 5 Ajalugu........................................................................lk 6 Esinemine.............................
Mis on haruldased muldmetallid? Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores vähe ja hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantaniidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium. Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii
19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er 24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf 25 Mangaan Mn 65 Terbium Tb 105 Dubnium Db 26Raud Fe 66 Düsproosium Dy 106 Seabor2ium Sg 27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg
ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium, Venemaale muistse nime järgi ruteenium; ka Skandinaavial on oma element skandium. Huvitav oleks ehk märkida, et üks väike Rootsi küla on oma mineraalide tõttu andnud maailmale tervelt neli elementi: nii on Ytterby küla järgi saanud nimetuse erbium, terbium, ütrium, üterbium. Kui uurida hiljem avastatud ehk suurema tuumalaenguga elemente, siis leiame sealt hulga nimetusi, mis meenutavad meile tuntud teadlaste nimesid. Einsteinium on nimetatud Albert Einsteini auks, rutherfordium ja bohrium aga teadlaste Ernest Rutherfordi ja Niels Bohri auks, kes tegelesid aatomimudeli arendamisega. Ilma ei ole jäänud ka Alfred Nobel, kelle auks kannab element nr 102 nobeeliumi nimetust. Tuumas on vaid üks prooton vähem, nimelt
annaabi.ee 
