Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu emapoolne suguvõsa (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu emapoolne suguvõsa
Uurimistöö
Autor:  Gerli  Reilson
Juhendaja : Ti u Ojala                                           
Teema valik
Valisin uurimistöö teemaks oma emapoolse suguvõsa, kuna viimasel suguvõsa 
kokkutulekul tundus mulle väga huvitav kuidas sai see suguvõsa alguse ja kuidas 
minu esivanemad elasid.
Eesmärk
Minu töö eesmärkiks on saada teada oma suguvõsa vanimate inimeste kohta.
Peatükid
Töö on jaotatud kaheks peatükiks .
Esimese peatükis räägin suguvõsa vanimatest inimestest.
Teises peatükis tutvustan Neumannide järeltulijaid.
Esimene peatükk
Neumannide suguvõsa vanim teadaolev inimene on Häärmann.
Häärmann sai kaheksa last.
Peale oma esimese lapse Jakkapi sündi kolis Häärman Järelpallu(praegune 
Järelpallo). Sinna ehitas Häärmann neile uue maja, millest on alles ainult üks nurk. 
Ehitati juurde ka kolm kõrvalhoonet. Viimane kõrvalhoone, mis ehitati oli 
sõiduhobuste tall. Sõiduhobuste talli ühe kivi peale on kirjutatud H.  Neumann  
1899.
Häärmanni laps Jakkap abiellus ja sai seitse last. Ühele pani nime oma isa järgi, 
ehk siis Häärmann. 
Jakkapi poeg Häärmann sai kaheksa last.
Kui Häärmann suri võtis talupidamise üle tema poeg Jakob.
Jakob ehitas endise maja asemele uue maja, mis praegugi alles.

Document Outline

  • Slide 1
  • Teema valik
  • Eesmärk
  • Peatükid
  • Esimene peatükk
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Minu emapoolne suguvõsa #1 Minu emapoolne suguvõsa #2 Minu emapoolne suguvõsa #3 Minu emapoolne suguvõsa #4 Minu emapoolne suguvõsa #5 Minu emapoolne suguvõsa #6 Minu emapoolne suguvõsa #7 Minu emapoolne suguvõsa #8 Minu emapoolne suguvõsa #9 Minu emapoolne suguvõsa #10
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reilsongerli Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Suguvõsauurimine
16
odt

Suguvõsauurimine

Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?........

Uurimistöö
Edise linnus
25
docx

Edise linnus

Veel 1726. aastal (so pärast Põhjasõda) kuulusid Edisele lisaks kõrvalaasuvale Revino külale veel Kahula, Tammiku, Jõhvi, Kotinuka, Vasavere ja Ratva külad. Huvipakkuv on fakt, et Edise selleaegne omanik kindral Maydell juhatas Põhjasõjas rootslaste vasakut tiiba ja lõi oma Edise mõisa lähedal Pühajõe ääres lahingus venelaste Sheremetievi ratsaväge. 18. sajandi teisel poolel omandas Edise mõisa (koos Revino ja Vasavere külaga) Tollide suguvõsa, kellele kuulus Kukruse mõis. Ühtlasi omandasid Tollid Edise mõisa arhiivi, millega painid aluse hilisemale kuulsale Kukruse ürikute kogule. Tollidelt omandas mõisa karl Friedrich von Schwebs, kes 1777. aastal ehitas uue härrastemaja kohale, kus see ümberehitatud kujul veel tänagi paikneb. Vasall.linnust kasutati sellest ajast alates odava kivimurruna ja mõne põlvkonna vältel linnus lakkas eksisteerimast ja viimasena jäi alles vaid väravatorn. 19

Ajalugu
Lahmuse Mõis
23
docx

Lahmuse Mõis

paikneb tütarlaste käsitöömaja. Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a

Ajalugu
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3

Uurimustöö
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu? Kas need olid juba pärit munkadeajast? Viis aastat hiljem Lundi nimistus veskit aga enam ei nimetata. Lundi 1586. aasta nimistu. Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586. aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo professor. Minu allikaks olev maastikuarhitekt Norrman toetub paljuski tema raamatule "Jakob och Magnus De la Gardie som byggherrar i Estland", 1938. Helmi Üprus oma 1956. aasta ajaloolises õiendis "Kolga loss" kirjutab nii: "Mõis oli küllaltki hästi välja ehitatud. Eluhoone ümber grupeerus suur hulk mitmesuguseid kõrvalhooneid. Selles inventarinimistus on loetletud: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale nimetatu esinevad veel leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähim asukoht

Eesti ajalugu
Tõravere Observatoorium
36
odt

Tõravere Observatoorium

3. Teadlased algusaastatel ja praegu Algusaastatel töötas Tõravere Observatooriumis väga palju teadlasi, kellest on alles jäänud vähesed. Tuntumatest teadlastest on olnud Roopi Hallimäe, Taavet Rootsmäe, Vladimir Riives, Ernst Öpik, Grigori Kuzmin, Aksel Kipper, Gustav Naan, Heino Eelsalu, Lauri Luud, Charles Villmann, Pavel Parenago, Jevgeni Haradze ja Jakov Zeldovits. Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,Grigori Kuzminiga sain tuttavaks pisut hiljem, üliõpilasena. Ta kujunes minu peamiseks õpetajaks. Ma ei mäleta oma esimest kohtumist temaga, küllap see oli Tähetornis. Igatahes 2 juba teisel kursusel oli ta mu peamine vestluskaaslane Tähetornis, mis kujunes juba ülikooliaastail mu teiseks koduks. Töötasin seal vahel poole ööni. Paaril korral, kui tööga oli väga kiire, jäin sinna ka ööseks. Esimene kord oli mu auhinnatöö lõpetamisel. Töötlesin

Füüsika ajalugu
Muhamedi elulugu
18
docx

Muhamedi elulugu

kivi suudelda ja oma patte lunastada. Inimkond oli nii patune,et kivi muutus peagi mustaks nagu öö, nagu patt. Kohtupäeval saab kivi kaks silma ning muutub taas valgeks. Ta annab aru Kõikväelisele nende kohta,kes olid talle patte pihtinud. Sinna tekkiski Meka linn. · 5 saj. pKr. Läks Meka linna Kuraisi hõimu kätte. · 6 sajandil oli Kuraisi hõim killustunud väikesteks suguvõsadeks. Neist suguvõsadest oli kõige võimasm Omija (Umaja) suguvõsa. · Linna nõukogu kutsuti Malaks, ning iga vähemalt 40 aastane mekalane võis nõukogust osa võtta. Tähtsate otsuste vastuvõtmine oli siiski Batha perekondade käes. Need kes elasid Kaaba lähedal paiknevas al-Batha linnajaos. Meka pankurite ja suurkaupmeeste perekonnad. · Avalikud ametid nagu, armeejuhi post, karavaniülema post jne. Kuulusid alati neile perekondadele. Neid oli 6 perekonda.

Ajalugu
VANAKREEKA TEATER
12
doc

VANAKREEKA TEATER

Salamise lahing, mida A kujutab pärslaste silme läbi, kes lahingu kaotasid. Aischylos ülistab Ateena demokraatiat, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust, kreeklaste võit on otsekui valguse võit pimeduse üle. Ometi suudab Aischylos ka pärslastele kaasa tunda, kuna nende kannatustes on süüdi nende valitseja Xerxese ülbus. ,,Palujannad" ­ abieluteema: kas vägivaldne või armastusabielu? ,,Seitse Teeba vastu" ­ Teeba müütidest. Laiose suguvõsa needus. Laiose poja Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese vastasseis ­ kes jääb Teeba kuningaks. Peategelane Eteokles on esimene tõeline tragöödiakarakter. Esimest korda on näitlejapartiid kooriga võrreldes ülekaalus. 8 ,,Oresteia" ­ ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. Kasutas Sophoklese eeskujul kolmandat näitlejat

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun