lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus. Vahel on aga hoopis nii, et mida raskem on aru saada, seda suurem on väärtus. Ka puhtalt värvidega on võimalik mõju avaldada. Vassili Kadinski, kes astus esimesena nn nonfiguratiivse kusnti valda, meelsest on kunst võrreldav muusikaga, mille helid ka ju midagi ei kujuta. Kunstiteadmised- eduka elu alus Mõistet "kunst" ühiselt ja lühidalt lahti seletada on raske
Minimalism - 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga.
saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris. Selle loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või ristahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC- kunstiks. Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3 Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Tunnusjooned:
Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Põhjamaades toimetas rühmitus ,,COBRA". Minialism Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena ehk installatsioonina. Tekkis, kuna abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Op-kunst
ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused
kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Vasarely Vasarely Vasarely Apus Callisto Vonal Kz Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-
Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina traditsioonilist muusikat ning Pekingi ooperi teaterlikke võtteid (Yin-Yangi meistri roll on Pekingi ooperi stiilis) Puccinit meenutavate meloodiatega. Peategelane on ajalooline kuju, Hiina eri piirkondade ühendaja üheks võimsaks riigiks, esimene keiser (valitses 3
puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga
puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina traditsioonilist muusikat ning Pekingi ooperi teaterlikke võtteid (Yin-Yangi meistri roll on Pekingi ooperi stiilis) Puccinit meenutavate meloodiatega. Peategelane on ajalooline kuju, Hiina eri piirkondade ühendaja üheks võimsaks riigiks, esimene keiser (valitses 3
puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust....“ (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni – joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose „minimaalsust“, mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
annaabi.ee 
