Ta kasutas aiamaastikku kui iga muud kunstivormi, kus tuleks rohkem mängida ja katsetada ning end vabamalt väljendada. Ta ei kaotanud ära aia suhet loodusega ning siiski võttis kujundamist kui miniatuurse maastiku taasloomist. Kuna maastikke iseloom oli ajaga muutunud, oli ainult loogiline, et muutuma peaks ka aed. Kasutatud materjalid: Christian Andre Tschumi Mirei Shigemori 1896-1975. Modernizing the japanese garden . Harvard University 2004 http://housecraft.ca/recommended-reading-mirei-shigemori-modernizing-the-japanese-garden-by- christian-tschumi/ http://japanesegardens.jp/ http://www.japan-guide.com/e/e2099_elements.html
Jaapani aed Lääne inimese jaoks on Jaapani aed silmapilkselt äratuntav. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism...
annaabi.ee 
