5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže. Maalikunst oli peamiselt religioosne, kujutades piiblistseene kirikute seintel ja akendel. Suur osa sellest oli puhtalt sümbolistlik ja illustratiivne. Miniatuurmaale valmistati käsitsi. Kaunistada peatükkide esimesi suuri tähti. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux vaip ehk linasele kangale tikitud 70 meetri pikkune vaip 9
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised, ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga
või pühakul oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Näiteks oli võtmega mees Peetrus, Püha Barbara aga kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid
kohtupäeva stseen.Ei pööratud tähelepanu inimese kehavormidele vaid piisas tegelase äratuntavaks tegemine mingi tingmärgi abil. Pühakuid kujutati koos mõne esemega. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhine neid külgi ,mis olid jäänud tundmatuks varasema aja kunstile. Sageli kaunistati kirikuid ka ornamentikaga. Seal esinesid geomeetrilised motiivid nng stiliseeritud taime ja loomakujutised.Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid-
(kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame
või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Elamuste pakkumine inimeste meelele. Arutlemine ilu üle.
tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine. Gootikas moodustavad eriti olulise osa vitraazimaalid ja dekoratiivne mulje, maalima hakati ka vabale seinapinnale ehk areneb fresko. Tehnika hakkab minema naturaalsemaks ja elulisemaks, olemas ruumilisus ja vorm; perspektiivi algus. Romaani kirikud: Pisa toomkirik, Wormsi katedraal.
– Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst
fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Gooti katedraalides oli Maalikunst Maalikunst oli suunitluselt seinapinda vähe, nii et analoogne skulptuuriga. seinamaalide asemel Peamiselt tehti hakati tegema rohkem seinamaale ja tahvelmaale. Suured miniatuurmaale. aknad soodustasid vitraazi Peamisteks teemadeks on viljelemist. mitmesugused imed - pääsemised surmast, Itaalias tekkis Giotto di haigustest või kurjast Bondone, Duccio di vaimust, aga kujutati ka Boninsegna jt mõjul mitu piiblistseene. Eriti rikkalik tahvelmaalikoolkonda, mis oli keskaja kunstnike
Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ei kujutatud ümbritsevat elu. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna
parandamise võimalusi töö käigus. Keemiateaduse saavutused on loonud õlivärvidega võrdväärsed, kuid kiiremini kuivavad akrüülvärvid. Temperavärvid annavad matima tulemuse, pealegi kipuvad nad heledamaks kuivama. Akvarell (vesivärv) laseb aluspinnal läbi kumada ja on veelgi mahedama värvimõjuga. Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. Peale monumentaal- ja tahvelmaali on varasematel aegadel loodud miniatuurmaale. Alusmaterjaliks oli sel puhul pärgament või paber (aga ka elevandiluu, metall). Miniatuurmaali kasutati raamatute illustreerimiseks või esemete kaunistamiseks. Vincent van Gogh. Tähine öö. Näide pastoossest maalimisviisist. Värvide abil saab ümbritsevat maailma kujutada väga täpselt. Maalikunsti üheks ülesandeks pika aja jooksul oli ümbritseva võimalikult täpne kujutamine (fotograafia leiutamine 19.sajandi keskpaiku vabastas maalikunsti sellest ülesandest)
Miks tekkis kristlik sümboolika? -Et mitte jääda vahele võimudele; hoida enda asja saladuses 9)Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? -Lambatalle õlal kandev mees või kala. 10)Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? -Töödeldud loomanahast pärgoment. 11)Räägi raamatumaali e. Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus
Kuhu on viimane koondatud? Vaeste piibel. kirjaoskamatutele 16. Missuguse iseloomuga olid romaani stiilis reljeefid? Mis ülesanne oli skultuuril kirikus? Relieefid olid naiivsed ja siirad, skulptuur jutustas pühakirja piltlikult 17. Missuguseid tingmärke kasutati pühakujude äratundmiseks reljeefil? Võti, torn ja mõõl 18. Mis maal oli tähtsal kohal romaani-aegses maalikunstis ja mis ülesanne sel oli? Miniatuurmaal - raamatu sisu piltlik selgitamine 19. Mis iseloomustab romaani stiilis miniatuurmaale? Sümbolid, elamused elust, perspektiiv puudus 20. Millele lõi romaani kunst kindla aluse? Kogu keskaja edasisele kunstiloomingule MEROVINGID 1. Kuidas nimetatakse varasel keskajal Euroopas toimunud hõimude liikumist ja millal see toimus? Suur rahvasteränne 4-6 saj 2. Missugune riik oli varasel keskajal kõige võimsam ja püsivam; millal kujunes; kus asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3
sajandi lõpuks. miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu kunstist. tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad Reljeefidel ja skulptuuridel kujutati tihti õpetlikke stseene, et raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi tekitada inimestes aukartust miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes Kiriku uue võimu peegeldamiseks ehitati taotuslikult uhkeid kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa kirikuid. Need olid euroopas seninägematult suured. põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning Üldised iseloomulikud tunnused olid: tohutud tunnelvõlvid, kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed
7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10. Eestis on gooti stiili Ridala ja Karja kirikutes. 11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2. Romaani stiilis rajatud hoonete tunnused on ümarkaar ja kuupkapiteel. 3. Piilar on mitteantiikses stiilis korralikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. 4. 4.saj
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn.püstpalkkirikud
nagu skulptuure katvad maalingud. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal kasutusele tulid. (Kõrgaeg oli vitraazidel gooti ajal). Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad
Sealsamas paiknesid ka kaljutempli ruumid, kus elas mitutuhat munka. Üks on 53 ja teine 37 m kõrge. Kahjuks lasi Afgistaani islamistlik Talibani reziim need kujud 2000 a kevadel hävitada kui ebajumalakujud. 3.2 Maalikunst Ka budistlik maalikunst on kindlasti saanud mõjutusi Gandhara maalikunstist; selle ulatust ei saa kindlaks teha, sest viimasest pole midagi säilinud. India maalikunsti paremad näited on freskode tsüklid Ajantas. Hiljem tekkis ka brahmanistlikel ainetel miniatuurmaale; see matkis miniatuurmaali, mida viljeldi muhamedi usku mongulite riigi ajal. Mongulite kunsti avaldused kuuluvad islami kunsti ajalukku. 3.3 Mathura Samal ajal kui kreeka-budistlik Gandhara koolkond õitses India loodepiiril Pesawari ja Taxila linnade ümbruses (tänapäeva Pakistanis) kujunes Põhja-Indias Mathuras välja üks teine, rohkem India enda traditsioonidest lähtuv skulptuurikoolkond. Tegelikult on teadlased kaua vaielnud, et kumb koolkond on õigupoolest vastutav Buddha
Värvide abil loob kunstnik imelised kunstipärased kahemõõtmelised teosed, mida kutsutakse maalideks. Maailma ei pea alati tahvlile või lõuendile, maalida võib seinale, lakke, vaasidele, põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne.
asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. MAALIKUNST: Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat
Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal - tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Karolingide kunst 8. - 9. Sajand Karolingide ajal on raamatutes hoopis looduslähedasemad kujutised. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur, kes soodustas igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis Saksamaal muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba
tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Näiteks oli võtmega mees Peetrus, Püha Barbara aga kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid.
Anglosaksde kuningas suri lahinguväljal ja puudus troonipärija. Nii õnnestubki normandia hertsogil inglismaa vallutada. Praegu on sa inglise teadlasi kuulutanud selle inglise kangrute kootuks. Islami kunst kõik on olemas lk 108-111 peamine omapära on kujutavas kunstis, neil on keelatud kujutada elavat inimest või looma, eriti range on see keeld sunniitide jaoks. siidid võivad kujutada ja seda väljaspool koraani. Neid on palju ka pakistanis kust võib leida maale või miniatuurmaale inimestest või teistest elavatest loomadest. Mingid reeglid pole küll islami arhitektuuris islami ehitamisel. moseedena on kasutatud ka kristlikke kirikuid kuna vallutati suuri kristlikke valduseid. Need on muudetud siis moseedeks, nt. hagia sophia. Kõige tähtsam mosee asub mekas, mida ümbritseb 9 minaretti. ehk palvetorni. mõnikord ongi mosee vaid suur palvetorn. Kõige rohkem on ehitatud ruudu või ristkülikukujulise põhiplaaniga nagu Al- Hakimi mosee kairos
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn.
Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. EHITISMÄLESTISEDItaalia romaani kirikutest on tuntud viltuse kellatorniga (kampaniil) Pisa katedraal. Notre dame la grande 2. Kunst Venemaal ja Eestis 17.-18 sajandil
Selliseid raamatuid peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse (ka isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn
annaabi.ee 
